Rahandusmaailmas on tööpaberid dokumendid, mis luuakse ettevõtte või üksikisiku finantsdokumentide hindamise käigus. Raamatupidamisspetsialist, kelle ülesandeks on kontrollida ettevõtte raamatupidamist, võib raamatupidamisdokumentide ülevaatamiseks kasutada juba olemasolevaid dokumente või koostada tööpaberid auditeerimisprotsessi osana. Paljud kohtud ja maksuametid üle maailma tunnistavad tööpabereid autoriteetseks ja kohtuistungil või maksurevisjonil tõenditena vastuvõetavaks.
Tööpaberite tegelik sisu varieerub mõnevõrra, olenevalt ettevõtte olemusest, auditi läbiviimiseks kasutatud raamatupidamisstandarditest ja mis tahes valitsuse määrustest, mida tuleb auditi käigus järgida. Mõned näited kirjetest, mida tavaliselt tööpaberites sisalduvad, on erinevate raamatupidamiskirjete kirjete arutelude transkriptsioonid, memod, erinevat tüüpi graafikud ja hinnangud kliendi bilansi ja kasumiaruannete seisukorra kohta vaatlusaluse perioodi kohta. Kõik paberites sisalduvad üksused pakuvad organiseeritud teabeallikat, mis toetab audiitori lõplikku arvamust.
Paljud raamatupidamisfirmad kasutavad tööpabereid ka audiitori tehtud töö kvaliteedi analüüsimiseks. Tööpaberites sisalduva teabe põhjal kontrollitakse paberite täpsust, andmete paigutust, tähelepanu detailidele ja isegi audiitori järelduste õigsust. Seda tüüpi topeltkontroll on kasulik, kuna ülevaatajal võib tekkida küsimusi millegi kohta kas dokumentide kogus või audiitori lõplikus arvamuses ning ta soovib enne arvamuse tegelikku avaldamist selgitusi otsida.
Korralikult vormistatud tööpabereid saab mõnikord kasutada kohtus tõenditena. Kui see juhtub, võidakse audiitoril paluda kohtule selgitada leidude olemust ja seda, kuidas need leidud mõjutasid arvamust, mille ta kliendile esitas. Maksuagentuurides töötavad audiitorid loovad või kasutavad sageli ka olemasolevaid tööpabereid osana oma uurimisest, kui nad viivad läbi maksumaksjate pistelisi auditeid. Enamikul juhtudel on paberite lõppeesmärk esitada faktilisi andmeid ettevõtja või eraisiku tehtud tehingute kohta ja veenduda, et maksumaksja raamatupidamisarvestuses ei esineks eeskirjade eiramisi.