Tähtaeg viitab kuupäevale, mil krediidikohustuse või võlakirja väljaandja peab selle ostnutele võla põhisumma tagasi maksma. Võlakirjad on ettevõtete, suveräänsete valitsuste või omavalitsuste emiteeritud võlakohustused. Nende väärtpaberite eest makstakse iga 1,000 USA dollari (USD) nominaalsumma eest iga-aastase intressimäära. Emitent maksab võlakirjaomanikele tagasi kogu nimisumma kindlaksmääratud kuupäeval tulevikus, kui võlakirjade tähtaeg või tähtaeg saabub. Tähtaega nimetatakse ka lunastamiskuupäevaks. Sõltuvalt emitendi finantsvajadustest võivad tähtajad ulatuda ühest kuni 30 aastani.
Võlainstrumente liigitatakse sageli nende lõpptähtaja järgi. Võlakirju, mille lunastustähtaeg on alla ühe aasta, nimetatakse lühiajaliseks, samas kui võlakirju, mille tähtaeg jääb vahemikku üks kuni viis aastat, nimetatakse keskmise tähtajaga ja võlakirju, mille tähtaeg on viis aastat või hiljem, nimetatakse pikaajaliseks. Fikseeritud tulumääraga investeeringuid, mille tähtaeg on vähem kui üks aasta, nimetatakse sageli võlakirjadeks või veksliteks. Enamiku võlakirjade puhul on konkreetne lõpptähtaeg märgitud võlakirja sertifikaadi füüsilisele küljele.
Võlakirja lõpptähtaeg on oluline tegur arvutustes, mida kasutavad sageli need, kes ostavad võlakirju järelturult. Tootlus tähtajani on investeerimismaailmas tavaliselt kasutatav näitaja, mis aitab investoritel määrata järelturul alternatiivsete fikseeritud tulumääraga sõidukite võrreldavaid tootlusi. Kuna võlakirjade hind kõigub koos intressimääradega, ostetakse võlakirju sageli järelturgudel kas allahindlusega või lisatasuga nende nimiväärtusega – ehk 1,000 dollari väärtuses.
Võlakirjad emiteeritakse 1,000 USD väärtuses. Investor võib järelturult osta pikaajalise ettevõtte võlakirja nominaalsummaga 1,000 USD soodushinnaga 870 USD. Kui see tähtaeg saabub, saab investor 1,000 USD. Võlakirja tootlus lunastustähtajani on tootluse ehk tootluse mõõt, mis kajastab tegelikult makstud summat, lunastustähtajal makstavat nominaalsummat ning ostu- ja lõpptähtaja vahelisel ajal saadud intressisummat.
Üldreeglist on erand, et lõpptähtaeg viitab alati konkreetsele põhiosa tagasimaksekuupäevale. Näiteks emiteerivad mõned ettevõtted võlakirju, mis on sissenõutavad. Võlakiri, mis on sissenõutav, annab emitendile õiguse see lunastada mingil hetkel enne märgitud lõpptähtaega.