Mis on rahanduses kulu ja veoteenus?

Kulu ja kaubavedu on termin, mida kasutatakse laevanduslepingutes, viidates lepingutele, mille puhul müüja on kohustatud korraldama transpordi ja tasuma kulud ostja sadamasse. Müüja ei kindlusta saadetise kindlustust ega korralda transporti lõppsihtkohta nagu ostja lattu. Seda terminit kasutatakse lühendina CFR või CNF ja seda kasutatakse paljudes lepingutes, mis hõlmavad kaupade importimise kokkuleppeid.

See termin on Incotermi näide. Incoterms on Rahvusvahelise Kaubanduskoja poolt vastu võetud standardterminid ja lühendid. Need töötati algselt välja 20. sajandi alguses ja neid ajakohastatakse perioodiliselt, et kajastada uusi arenguid laevanduses. Standardtingimuste propageerimisega loodab Rahvusvaheline Kaubanduskoda vältida segadust ja vaidlusi saatmislepingutega, kuna kõik osapooled on Incotermsiga tuttavad ja teavad seetõttu, millega nad lepingut allkirjastades nõustuvad.

Kui lepingus on märgitud, et müüja tagab kulud ja veokulud, märgitakse see ka sadam, kuhu kaup tarnitakse. Müüja vastutab kauba laadimise, ohutult saatmiseks sadamasse transportimise ning kõigi kauba ostja sadamasse viimisega seotud kulude tasumise eest. Kohe, kui kaup ületab laeva rööpa, vastutab selle eest aga ostja. Kui ostja soovib kindlustust, tuleb see eraldi osta, kuna müüja seda kulu- ja veolepingu tingimuste kohaselt ei paku.

Lepingud, mis sisaldavad kulusid ja kaubavedu, sisaldavad ka kohustust koostada müügiga seotud nõuetekohane paberimajandus ja dokumentatsioon. Müüja vastutab selle eest, et paberid oleksid korras, et kaup saaks hõlpsasti ostjale üle antud. See hõlmab kõiki tollidokumente ja muid nõutavaid dokumente. Paberitööga seotud viivitused on müüja, mitte ostja vastutusel ning müüjad vastutavad paberimajanduse nõuetega kursis hoidmise eest, et vähendada probleemide ohtu saatmise ajal.

Kui kaup on kulu- ja veolepingu alusel sihtsadamasse toimetatud, vastutab edasine transport ostja. Ostjad saavad teha mitmesuguseid korraldusi, sealhulgas raudtee- või veoautotranspordile üleminekut või kauba ladustamist sadama lattu. Müüja ei vastuta selles etapis tekkinud kahjude eest, välja arvatud juhul, kui ostja suudab tõendada, et müüja on teadlikult pakendanud ebapiisava pakendi, mis põhjustas käitlemise ja transpordi käigus kahjustusi.