Mis on rahanduses juhuslik jalutuskäik?

Juhuslik jalutuskäik on finantsteooria, mis käsitleb aktsiahindade või isegi tervete turgude mineviku või praeguste liikumiste mõju tulevastele liikumistele. Põhimõtteliselt väidab see teooria, et olenemata sellest, mis võis toimuda varem või praegu, ei saa neid liigutusi kasutada vahendina, et määrata kindlaks, mis tulevikus juhtub. Selle asemel peetakse turgu ettearvamatuks või juhuslikuks ning on võimatu püüda hetkeolukordadest ette jääda ilma suuremat riski võtmata. Selle teooria pooldajad kalduvad propageerima reageerivat lähenemist turutrendidele, kus investorid jälgivad praegu toimuvat, muutes kurssi ainult siis, kui turg muudab kurssi.

Juhusliku jalutuskäigu teooria pälvis märkimisväärselt tähelepanu 1973. aastal, kui seda kontseptsiooni käsitleti Buron Malkieli teoses pealkirjaga „Juhuslik jalutuskäik mööda Wall Streeti. Paljud finantsmaailmas jälgivad selle termini päritolu 1964. aastal, mil ilmus professor Paul Cootneri “Börsihindade juhuslik iseloom”. Aastate jooksul on teooria saavutanud märkimisväärse hulga pooldajaid, kelle arvates on teooria kooskõlas tõhusa turu hüpoteesi kontseptsiooniga.

Kuigi investeerimisturgudel juhusliku jalutuskäigu kontseptsiooni peavad paljud investeerimisringkonnas mõistlikuks lähenemisviisiks, pole see ilma kriitikuteta. Need, kes seda teooriat ei toeta, arvavad, et on võimalik täpselt hinnata nii mineviku liikumisi kui ka praegusi suundumusi ning kasutada neid andmeid, et teha kindlaks, milliseid pöördeid aktsia või turg tulevikus teeb. Eeldades, et need ennustused põhinevad varasemat tootlust puudutavatel faktidel ja neid tõlgendatakse täpselt, usuvad need kriitikud, et on võimalik trendist ette joosta ja täita korraldusi, mis võimaldavad turgu ületada. Seda tehakse hoolikalt strateegia väljatöötamisega, et müük ja ostmine toimuks konkreetsetel ajahetkedel, lähtudes sellest, kus igas punktis turg eeldatavasti asub.

Nende jaoks, kes leiavad, et juhuslik jalutuskäik on praktiline lähenemine investeerimisele, on rõhk juhuslikul ja sageli ettearvamatul teel, mida aktsiahinnad võivad läbida. Teooria väidab, et on sama suur tõenäosus, et hinnad liiguvad konkreetsest ajaloolisest punktist väga erinevas suunas, kui on sama suur tõenäosus, et need toimivad sarnaselt. Just see juhuslik võimalus on aluseks ideele järgida, mitte püüda turult ette joosta ja täita korraldusi alles siis, kui turunihked hakkavad toimuma, selle asemel, et püüda neid muutusi ette ennustada.