Fibonacci suhtarvud on Fibonacci arvude seeria liikmete jagamise tulemus neile järgnevate või eelnevate liikmetega. Fibonacci koefitsiente kasutatakse aktsia- ning muude finants- ja kaubaturgude tehnilises analüüsis vahendina hinnaliikumise mustrite tuvastamiseks ja prognoosimiseks. Täpsemalt kasutatakse neid hinnatoetuse ja vastupanu tasemete ning hinnasuundumuste võimalike pöördepunktide tuvastamiseks, samuti turu liikumise pikemaajalise käigu prognoosimiseks. Jagades Fibonacci seeria ühe liikme järgmisega 55-st ja 89-st algavas järjestuses, saadakse ligikaudu 0.618, mille pöördväärtus on matemaatikutele tuntud kui phi või kuldne suhe. Seeria edukad suhtarvud, mis saadakse ühe arvu jagamisel seeria teise ja kolmanda järgmise liikmega, annavad 0.382 ja 0.286, mida kõiki kasutatakse hinnatrendide võimalike pöördepunktide määramiseks.
Fibonacci seeria ja suhtarvud avastas 13. sajandi Itaalia raamatupidaja ja matemaatik Leonardo Fibonacci. Nende esimene rakendus finantsturgudel on omistatud RN Elliotile, 19. sajandi lõpu telegraafioperaatorile, raudteejuhile ja raamatupidajale. Hilises elus kasutas Elliot neid aktsiaturuhindade suundumuste analüüsimiseks ja jõudis välja nn Ellioti laineteooria. Professionaalne börsikaupleja Robert Prechter populariseeris Elliotti laineteooriat taas 1980. aastatel, kui avaldas uuesti kogu Elliotti töö ja kasutas neid oma investeerimisteenuse aluseks.
Ellioti laineteooria näeb ette, et aktsiaturu hinnad liiguvad üles ja alla viie laine mustrite järgi, mille pöördepunktid vastavad Fibonacci suhtarvudele. Esimesele suuremale lainele järgneb teine laine vastupidises suunas, tavaliselt 61.8% esialgsest lainest. Kolmas laine algses suunas on tavaliselt suurim. Neljas laine liigub taas vastuollu algse trendiga ja sellele järgneb viimane, viies laine algses suunas. Fibonacci suhtarvud kipuvad tähistama lainete jada pöördepunkte.
Fibonacci koefitsiente kasutatakse ka nn retracement tasemete tuvastamiseks. Need näitavad potentsiaalset hinnatoetust ja vastupanu taset. Need vastavad Fibonacci suhtarvudele 0.618, 0.382 ja 0.236, mis on korrutatud turu tippude ja madalate väärtustega. Lisaks Fibonacci suhtarvudele kasutavad paljud kauplejad potentsiaalse toetuse ja vastupanu taseme näitamiseks ka 50% ja 78.6%.
Fibonacci suhtarvude ja Ellioti laineteooria järgijad kipuvad olema oma veendumuses innukad. Tavaliselt omistavad nad teooria ebaõnnestumisi selle ebaõigele rakendamisele, mitte tõenditele, et see ei ole alati või universaalselt kehtiv. Teised tunnistavad, et Fibonacci ja Ellioti metoodikad on väärtuslikud ja võivad pakkuda kauplejatele eelist, kuid ei usu nendesse nii palju. Pärast uuringu läbiviimist leidis üks investeerimisuuringute rühm, et Fibonacci toetus- ja takistustasemed ning Elliot Wave Theory annavad täpseid prognoose vaid umbes poole ajast.