Mis on rahanduses erakorraline üldkoosolek?

Ettevõtetel on tavaliselt kord aastas korraline üldkoosolek või AGM. Mõnikord on vajadus korraldada teine ​​koosolek väljaspool korralist üldkoosolekut. Erakorraline üldkoosolek, mida nimetatakse erakorraliseks üldkoosolekuks, on mis tahes koosolek, mille korraldab mõni muu ettevõte kui korraline üldkoosolek.

Paljudes riikides on seadusega ette nähtud iga-aastane üldkoosolek ettevõtetele, kes kauplevad oma aktsiatega avalikult. Korralise üldkoosoleku toimumise kuupäev võib aasta-aastalt muutuda, kuid tavaliselt ei tohi nende vahel olla rohkem kui 15 kuud. Korralise üldkoosoleku eesmärkide hulka kuuluvad direktorite valimine, auditeeritud raamatupidamisaruannete esitamine ja kinnitamine ning ettevõtte mineviku ja tulevase tegevuse arutelud.

Erinevalt korralistest üldkoosolekutest on erakorralised üldkoosolekud harvad. EGM korraldatakse, kui ilmneb probleem, mis on liiga pakiline, et oodata järgmise üldkoosolekuni. Erakorralised üldkoosolekud, mida mõnikord nimetatakse erakorralisteks üldkoosolekuteks või erakorralisteks üldkoosolekuteks, on mõnes riigis seadusega ette nähtud, kui ettevõtte netovara langeb alla teatud punkti. USA-s on see summa pool sissenõutud aktsiakapitali väärtusest.

Erakorralise üldkoosoleku võivad kokku kutsuda direktorid, aktsionärid või audiitorid. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks peab aktsionäridel olema teatud protsent hääleõigusest. USA-s peab aktsionäridel olema EGM kokkukutsumiseks vähemalt kümme protsenti häältest. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise võimalus on ka lahkuvatel audiitoritel, kuid seda juhtub üliharva.

Erakorralise üldkoosoleku eesmärk oleneb asjaolust. Uue juhatuse valimiseks võib kokku kutsuda erakorralise üldkoosoleku. Samuti võivad nad kokku tulla õiguste emissiooni või ühingu põhikirja muutmise kinnitamiseks.

Kui erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumine on tehtud, tuleb kõigile olemasolevatele aktsionäridele saata teade koosoleku toimumise kellaajast, kuupäevast ja asukohast. Tavaliselt teatatakse koosolekust 21 päeva või rohkem ette, et aktsionärid saaksid vastavalt planeerida. Teates teavitatakse aktsionäre ka koosolekul käsitletavatest küsimustest. Kui aktsionär ei saa koosolekut kokku kutsuda, võidakse määrata volikiri.

Erakorralised üldkoosolekud toimuvad tavaliselt sarnaselt korralise üldkoosolekuga. Järgitakse kindlat päevakorda ja koosolekut juhib juhataja. Erakorraline üldkoosolek võib olla lühem kui korraline üldkoosolek, olenevalt koosoleku kokkukutsumise põhjusest.