Raha plussfond on madala riskiga investeerimisportfell, mis tagab investoritele kõrge likviidsuse. Mõistet “raha pluss fond” kasutatakse kõige sagedamini Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Aafrikas, kuigi sarnaseid konservatiivseid fonde on tavaliselt saadaval ka teistes riikides. Raha pluss fondid sobivad kõige paremini konservatiivsetele investoritele ja inimestele, kellel on lühiajaline investeerimisperiood.
Kui sularaha pluss vahendite koosseis on investeerimisühingute lõikes erinev, sisaldab raha plussfond tavaliselt teatud kogust raha või rahaga samaväärseid väärtpabereid. Fondid sisaldavad tavaliselt rahalisi väärtpabereid, mis on nomineeritud kodumaises vääringus. Riigi lühiajalisi võlakirju käsitletakse raha ekvivalentidena, nagu ka mõningaid suuremate pankade välja antud hoiusesertifikaate (CD-d). Lisaks nende väärtpaberite hoidmisele sisaldavad raha pluss vahendid tavaliselt rahaturu investeerimisfondide aktsiaid, mis koosnevad rahaga samaväärsetest väärtpaberitest.
Lisaks rahaturuosadele ja sularahaväärtpaberitele sisaldavad need fondid ka võlaväärtpabereid, näiteks võlakirju. Üldiselt sisaldavad fondid ainult võlakirju, mille on emiteerinud riigisisesed valitsusasutused või ettevõtted. Enamiku võlakirjade tootlus on kuus kuud või vähem, kuigi mõned fondid sisaldavad ka aastase või pikema kestusega võlakirju. Võlakirjade tootlus määratakse oksjonil ja investorid nõuavad pikaajaliste võlakirjade eest suuremaid makseid, kuna emitentidel on rohkem võimalusi maksejõuetuse tõttu. Seetõttu maksavad võlakirjad sularahas pluss vahendid väga vähe intressi võrreldes 10- või 20-aastaste võlakirjadega.
Pikas perspektiivis peab raha plussfondi investeeriv inimene võitlema riskiga, et inflatsioon ületab võlakirjafondi tootluse. Selle riski tõttu sobivad need fondid inimestele, kes on rohkem huvitatud kapitali säilitamisest kui kasvu loomisest. Mõned investorid kasutavad lisatulu teenimiseks ka sularaha ja vahendeid, kuigi muud tüüpi fondid, mis sisaldavad dividende maksvaid aktsiaid ja pikemaajalisi võlakirju, pakuvad investoritele suuremat igakuist tulu.
Nagu igat tüüpi investeerimisfondide puhul, peab ka raha plussfondil olema selge investeerimisstrateegia ning see peab olema üksikasjalikult kirjas fondi prospektis ja turundusmaterjalides. Fondi igapäevast tegevust juhib fondijuht, kes otsustab, milliseid väärtpabereid osta ja millal fondi olemasolevaid osalusi müüa. Vaatamata teatud autonoomiale ei saa fondijuht kasutada fondi varasid väärtpaberite ostmiseks, mis ei haaku fondi kindlaksmääratud investeerimisstrateegiaga. Üldiselt on raha pluss fondid avatud fondid, mis tähendab, et investorid saavad oma aktsiaid igal ajal lunastada.