Röntgenogramm on röntgenitehnoloogia abil tehtud pilt, mis võimaldab näha objekti sisemust. Röntgenikiirgus, mida nimetatakse ka röntgenikiirguseks või Röntgeni kiirguseks, on väga lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirguse liik. Lühimate lainepikkustega kiirgus, kõva röntgenikiirgus, on piisavalt võimas, et läbida esemeid, muutes need kasulikuks vahendiks turvakontrolliks, meditsiiniliseks diagnostikaks ja kristallide sisemuse vaatamiseks. Röntgenogramm on kahemõõtmeline pilt objektidest valge varjundiga mustal taustal.
Röntgenipilt saadakse kõva röntgenikiirguse kiirgamisel läbi objekti, mille sisemus neelab erineval hulgal kiirgust sõltuvalt selle komponentide tihedusest. Keha röntgenpildil neelavad tihedad luud rohkem kiirgust kui pehmed koed, mis on vähem tihedad. Seda kiirguse neeldumist nimetatakse sumbumiseks. Kui rohkem kiirgust nõrgeneb, on vähem kiirgust võimeline läbima objekti teisele küljele. Kui sumbumist on vähem, läbib rohkem röntgenikiirgust subjekti täielikult.
Objekti teisele küljele pääsev kiirgus püüab kinni röntgenikiirguse suhtes tundliku plaadi. Seal, kus see plaati tabab, ergastab kiirgus elektrone või subatomaarseid negatiivselt laetud osakesi. Fotoplaadil, mis on vana radiograafi vaatamise vahend, tumeneksid need avatud alad, vähem valgustatud alad oleksid hallid ja valgustamata alad jääksid valgeks. Seetõttu on keha röntgenpildil luud valged, pehmed koed hallid ja taust must.
Tänapäeval on fotoplaat suures osas asendatud kompuuterradiograafiaga, mis kasutab fotostimuleeritavaid fosforplaate (PSP plaate). Selle protsessi käigus tungib kiirgus subjekti, tabab plaati ja ergastab elektrone piirkondades, kus subjekt on vähem tihe. See protseduur sarnaneb fotoplaadi kasutamisega, välja arvatud see, et saab kasutada vähem kiirgust. Eelistatakse vähem kiirgust, kuna suur hulk kiirgust võib rakke kahjulikul viisil muteerida. Pärast PSP-plaadi eksponeerimist kiirgatakse elektronid laseriga ja signaal lastakse seejärel läbi arvuti ja tõlgitakse digitaalseks kujutiseks.
Meditsiinilises keskkonnas kasutatakse röntgenipilti tavaliselt luude uurimiseks, kuid pehmete kudede uurimiseks võib kasutada ka pehmemat või pikema lainepikkusega röntgenpilti. Radiograafia hõlmab ka fluoroskoopiat, pildistamistehnikat, mis võimaldab saavutada kehast madalama eraldusvõimega liikuva pildi. Seda kasutatakse liikuvate kudede (nt verevoolu) uurimiseks või kirurgiliste protseduuride juhtimiseks. Röntgentehnoloogial on ka palju tööstuslikke kasutusvõimalusi, nagu näiteks pagasi skaneerimine lennujaamas, kaubakastide sisemuse vaatamine ning toodete sisemuse kontrollimine ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks.