Radiaalmootori silindripangad on paigutatud ringikujuliselt ümber väntvõlli. Tavalisel radiaalmootoril on kolm kuni üheksa silindrit ja see on õhkjahutusega. Seda tüüpi mootoreid kasutatakse peamiselt õhusõidukites osaliselt selle kerge kaalu ja tohutu hobujõupotentsiaali tõttu. Suhteliselt aeglase pöördega radiaalmootor võimaldab mootoril sõukruvi toita ilma käiguvahetit kasutamata, mistõttu sobib see ideaalselt lennukisse.
Erinevalt pöörlevast mootorist, mis tavaliselt töötab nii, et silindrid pöörlevad ümber väntvõlli, töötab radiaalmootor nii, et väntvõll pöörleb mootoriploki sees. Erinevalt automootorist, mis kasutab pika sirge mootoriploki jaoks pikka väntvõlli, kasutab radiaalmootor ümmarguse või ümmarguse mootorikonstruktsiooni sees lühikest väntvõlli. Samuti kinnituvad kõik kolvi ühendusvardad väntvõlli külge ühe viske või tihvti abil. Üks kolvivarras on väntvõlli külge kinnitatud püsivalt ja seda tuntakse peavardana. Teised kolvivardad on vabalt ujuvad ja pöörlevad ümber väntvõlli laagritel, mis on kinnitatud peavarda tihvtide külge.
Radiaalmootori konstruktsiooni kasutati ainult II maailmasõja pommitajates ja seda võib leida Ameerika Ühendriikide lennukitel B-17 ja B-25. Paljud Euroopa riigid kasutasid suure eduga ka radiaalmootoritega lennukeid. Kui radiaalse disainiga mootor toodab palju hobujõude, siis B-17 pommitaja kasutas nelja ülelaadimisega radiaalset versiooni, millest igaüks oli võimeline tootma oma 1,200 kuuptollist (umbes 1,800 liitrit) 29.5 hobujõudu. Selle ajastu hävitajad töötasid peamiselt vedelikjahutusega sisemootoritel tänu võimalusele paigaldada mootoreid kerepaneelidesse, mis muutis lennukid aerodünaamilisemaks.
Kuigi teises maailmasõjas oli suur edu, oli radiaalmootor Korea sõja ajaks peaaegu kõigis lennukites asendatud vedelikjahutusega konstruktsioonidega. Mootori konstruktsiooni ja ka mootorikomponentide edusammud viisid kergemate, töökindlamate vedelikjahutusega elektrijaamadeni. Radiaalist on hiilgus mööda läinud ja evolutsioon muutis selle vaid mõne aastaga vananenud disainiks. Radiaalse disaini mõjusid võib aga leida tänapäeva Harley-Davidsoni V-twin mootorrataste mootoritest. Kuna kaks kolvivarda on kinnitatud väntvõlli külge ühe varda kahvli külge, töötab Harley-Davidsoni õhkjahutusega mootor paljude samade põhikonstruktsioonidega nagu radiaalmootor.