Raamatupidamisviga on finantsarvestuses tehtud viga, mis ei ole oma olemuselt pettuslik. Neid süütuid vigu saab oluliselt vähendada, kui kasutada raamatupidajaid, kes tunnevad raamatupidamisprotseduuri ja konkreetse eraisiku või ettevõtte finantsseisundit. Seda tüüpi vea tuvastamisel tuleb see võimalikult kiiresti parandada.
Mõned arvestusvead on tegematajätmisvead, mille puhul jääb raamatupidamisaruandest kogemata midagi välja. Paljud inimesed, kes oma tšekiraamatuid tasakaalustavad, on märkinud tegematajätmise vea tagajärgi, kui nad unustavad tehingu logida ja ületavad oma kontosid või ei suuda oma raamatuid tasakaalu viia. Tehing ei pruugi olla kirjendatud või võib olla kirjendatud vales kohas, mis toob kaasa raamatupidamisaruande väljajätmise, mis tekitab lahknevuse.
Komisjonitasu vead hõlmavad andmeid, mis on salvestatud või arvutatud ebatäpselt. Näiteks võib raamatupidaja numbreid üle kanda, lahutamise asemel liita või teha raamatupidamises sarnase vea. Valed arvutused olid ajalooliselt levinud raamatupidamisviga, kuigi tarkvara kasutamine on selliseid vigu oluliselt vähendanud. Raamatupidamistarkvara arvutab automaatselt, nii et seni, kuni tehing on õigesti sisestatud, ei tohiks olla matemaatilisi vigu.
Lõpuks, põhimõttelise vea korral rakendatakse raamatupidamisprotseduuri põhimõtteid valesti või hooletult. On mitmeid standardseid raamatupidamistavasid, mida inimesed peaksid finantsarvestuste haldamisel kasutama, ja neid üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP) peavad järgima kõik raamatupidajad. Raamatupidajad, kes neid protseduure korralikult ei rakenda, võivad tekitada raamatupidamisvigu, mille tulemuseks on lahknevused finantsaruannetes.
Kui raamatupidamisviga on tuvastatud, tehakse samme selle esinemise põhjuste väljaselgitamiseks. Seejärel saab vea parandada. Samuti on oluline kõrvaldada põhjus, et vähendada vea kordumise ohtu. Näiteks kui arvestuspõhimõtet ei järgitud, teab raamatupidaja seda põhimõtet ka edaspidi järgida. Lisaks võidakse raamatupidajat tulevikus võtta vastutusele protseduuride mittejärgimise eest.
Mõnikord on raske vahet teha tõelisel raamatupidamisveal ja pettusel. Juhtumit uuriv audiitor võib välja tulla teabega, mille abil saab välja selgitada, kas raamatupidaja tegi süütu vea või püüdis toime panna pettust. Näiteks võib auditi käigus avastada, et raamatupidaja teadis raamatupidamisveast ega võtnud midagi ette, mis viitab sellele, et tegemist võis olla pettusega.