Mis on raamatupidamises ohutusmarginaal?

Traditsioonilises raamatupidamises on ohutusmarginaal mõõdik, mis näitab, kuidas ettevõte või ettevõte suudab toodete valmistamisel “kasumit ära teha”. Selline kuluarvestus loob aluse juhtkonna otsuste tegemiseks. See käsitleb toote valmistamise prognoositavaid kulusid võrreldes potentsiaalsete tuludega, kus kuluarvestus on otsustava tähtsusega, et aidata vältida planeerijate finantsvigu.

Ohutusmarginaali puhul kasutatakse võrrandit, mis hõlmab tasuvuspunkti, et aidata ettevõttel teada saada, kas ta on projektist kasumit teeninud või teenib. Selle marginaali kasutamine on pigem tootmiskulude analüüs, mitte tegelik tulude kindel prognoos, kuna enamikul juhtudel ei fikseeri võrrand tegelikult prognoositavat müügimahtu. Paljud ettevõtted esitavad ohutusvaru visuaalselt joon- või tulpdiagrammina, et näidata, kas projekt tõenäoliselt teenib kasumit.

Ehkki ülaltoodu tähistab turvamarginaali kasutamist raamatupidamises, on seda mõistet hakanud kasutama ka investorid pärast seda, kui mõned silmapaistvad finantsspetsialistid on seda kasutanud ettevõtte maksevõime uuringute kirjeldamiseks üldiselt. Mõned kasutavad seda terminit ettevõtte hoolsuskontrolli soodsate tulemuste kirjeldamiseks. Seega saab seda marginaali kasutada selleks, et viidata sellele, kui mugav võib investoril olla hinna ja tulu suhe või sarnased ettevõtte tulevase kasumlikkuse näitajad.

Üldiselt aitab ohutusvaru kehtestada “ohutuid” juhiseid kas investeerimisel või ettevõtte tuleviku kaardistamisel. Kuna seda terminit hakkavad kasutama erinevat tüüpi finantsspetsialistid, hakkab see määratlema ettevõtte atraktiivsust kasumi mõttes. Algajad saavad selle termini kasutamise kohta rohkem lugeda kauplejatelt, kes pakuvad raamatuid, mis selgitavad praeguste aktsiaturu ja väärtpaberi- või aktsiatega kauplemisega seotud terminite kasutamist.

Kui ohutusvarusid nimetatakse “äri tugevuse” analüüsiks, võib see olla ka SWOT-analüüsi osa. SWOT tähistab mõne äritegevusega seotud tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Sellist analüüsi on Fortune 500 ettevõtete puhul rakendatud juba mitu aastakümmet ning see aitab juhtidel kindlaks teha, milliste väljakutsetega nad silmitsi seisavad ning milliseid võimalusi saavad nad oma vastavatel turgudel ja tööstusharudes ära kasutada.