Mis on raamatuköitmises gofreeritud servad?

Köidetud raamatu gofreeritud servad on kaunistatud tekstureeritud kirjarullide ja süvenditega, tavaliselt koos kullastusega. Euroopa raamatuköitjad töötasid selle ülimalt ehitud kaunistusvahendi välja 15. sajandi lõpus, mis jätkus 1800. aastatel. Nad kasutasid kuumust, tööriistu ja rulle, et luua kullamisele taandunud mustreid või pressitud kujundusi.

Tuntud ka kui tagaajatud või räsitud servad, tulenevad prantsuskeelsest sõnast kärgstruktuuri. Pressite leiutamisega soovis väike kirjaoskajate klass omada võimalikult elegantset ja viimistletud raamatut. Nii olid neil kullast kiri, lintsulgurid, tikitud riidest kaaned ja kullatud servad, mis olid kaetud õhukese ehtsa kullalehe kihiga. Paksude lehtede täiendavaks kaunistamiseks nikerdati servad õrnalt või muljetati pointillé-nimeliste tööriistadega.

Õrnad korduvad motiivid võivad meenutada värvilist tapeeti. Kujundus ei saavutata siiski tindiga, vaid reljeefse variatsiooniga. Kuldamisel ei ole mitte ainult põhilist säravat kuldset värvi, vaid ka muid metallilisi toone. Üks tehnika hõlmas lehtede eri värvi kihistamist ja kujunduse trükkimist või kraapimist erinevatele sügavustele, et simuleerida tinti. Teises tehnikas kasutati punktide seeriast kujundite loomiseks ühte teravatipulist pointilli. Servad kaunistasid lilledest pastišid, vaasid ja paelad.

Ajalooliselt oli ääristatud servi kõige rohkem aastatel 1590–1650. Hiljutine trükipressi ilmumine soodustas raamatute käsitööd, mida väike kirjaoskaja klass hindas kunstiteostena. Näiteks oli saadaval peen ladinakeelse Uue Testamendi väljaanne nahkköite, puugravüüri illustratsioonide ning kullatud ja kaetud servadega.

Omamoodi tormiline elavnemine leidis aset palju hiljem, 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil. Kuigi Euroopa ja Ameerika elanikkond oli suur, kirjaoskaja, takistasid odavate ja kiirete peenrahaga romaanide populaarsust uhked piiblite, entsüklopeediate, sõnaraamatute või luule eriväljaanded. Kirjastajad püüdsid tõsta raamatust kunstiteose, mida hinnatakse tulevastele põlvedele. Nostalgia tekitas toome, mis meenutasid lugejatele aega, mil asju valmistati suure hoolega käsitsi.