Raamatupidamise saldo, mida tuntakse ka kui brutojääki, koosneb rahasummast, mis on kontol deponeeritud enne selle saldo mis tahes korrigeerimist. Seda terminit kasutatakse ka saldo kohta, mis on kontol jooksva pangaperioodi viimasel päeval või töökuu lõpus. Sellest vaatenurgast võib raamatupidamisbilanssi vaadelda kui lähtepunkti pangas hoitavate kontode ja kontoomaniku poolt peetavate arvestuste ühildamisel.
Kuna raamatupidamisarvestuse saldo on kontol olevate rahaliste vahendite kogujääk enne tšekkide kustutamist või hoiuste kandmist, võib see arv täpselt kajastada, kuid ei pruugi täpselt kajastada seda, kui palju raha kontoomanik peab töötama. Selle arvuni jõudmiseks on vaja sellest saldost maha arvata kõik tasumata tšekid või muud deebetid. Mõnikord nimetatakse seda netojäägiks ja see näitab seda, mis jääb alles pärast ootel deebettide kustutamist. Ootel deebeteid lubades minimeerib konto omanik konto ülemaksmise, trahvide saamise ja võimaliku tšeki tagastamise riski.
Ootel hoiuste puhul ei ole tavaliselt hea mõte lisada seda summat raamatupidamislikule saldole, et teha kindlaks, kui suure osa kontojäägist saab välja võtta või muul viisil kasutada. Selle põhjuseks on deposiidil olevate rahaliste vahendite ujuvus. Paljud pangad järgivad poliitikat, mille kohaselt ei rakendata deposiiti kontole enne, kui raha väljastanud pangast on laekunud. Olenevalt hoiuse olemusest võib see ujuvperiood kesta kuni kolm tööpäeva. Kui kontoomanik kirjutab vahepealsel perioodil tšeki, mis ületab praegust netojääki, võib see käivitada ahelreaktsiooni, milleks on tagastatud tšekid või muud keelatud deebetid, kuna deposiit on endiselt ootel ja seda tegelikult kontole ei kanta.
Raamatu saldo teadmine konkreetse kuupäeva seisuga on oluline mitmel põhjusel. Esiteks võimaldab see ühildada panga arvestust kontoomaniku dokumentidega. Ettevõtete jaoks, kes peavad maksma makse oma sularahakontode tasumata saldodelt, muudab nende maksude arvutamise palju lihtsamaks teadmine, kui palju sularaha konkreetse päeva seisuga tegelikult olemas on. Igas olukorras on bilansiline saldo konkreetse kuupäeva seisuga lähtepunktiks, et teha kindlaks, kus on pärast seda tekkinud lahknevusi, ja võimaldada neid raamatupidamisprobleeme parandada.