Ameerika Ühendriikides luuakse QTIP-i (Qualified Terminable Interest Property Trust), mida tuntakse ka abielulise QTIP-i usaldusfondina, et tagada kellegi abikaasale eluaegne sissetulek. Üleelanud abikaasa saab tulu usaldusfondi antud varalt. Üldjuhul ei ole üleelanud abikaasal juurdepääsu põhivarale või usaldusfondis olevale varale. Kui üleelanud abikaasa sureb, läheb usaldusfondi vara omandiõigus usaldusfondis nimetatud kasusaajatele.
Usaldatav vara on kvalifitseeritud abielust mahaarvamiste kasutamiseks. See tähendab, et usaldusfondis oleva vara väärtusele ei kohaldata osariigi ega föderaalseid kinnisvaramakse, kui esimene abikaasa sureb. Kinnisvaramaksud lükatakse ainult edasi. QTIP-i usaldusvarade suhtes kohaldatakse kinnisvaramaksu, kui teine abikaasa sureb.
IRS-il ja erinevates osariikides on QTIP-i usaldusvormi ja dokumentide osas väga ranged reeglid. Väike viga usaldusdokumendi sõnastuses võib selle kehtetuks muuta. Kui usaldusfond tunnistatakse kehtetuks, võib usaldusfondi varade suhtes kohaldada kinnisvaramaksu. IRS-i eeskirjad ja osariigi seadused võivad muutuda. Advokaat peaks QTIP-i usaldusfondi loomisel alati üle vaatama kehtivad osariigi ja föderaalseadused.
QTIP-i usaldusfondid luuakse tavaliselt selleks, et tagada vara üleminek kasusaajatele. Tavaliselt on kasusaajateks paari lapsed või esimese abikaasa lapsed eelmisest abielust. Näiteks asutab abikaasa QTIP-i usaldusfondi, et anda oma teisele naisele surma korral sissetulekut. Abikaasa nimetab kasusaajateks lapsed oma esimesest abielust.
Teine naine saab usaldustulu, näiteks usaldusfondi pandud aktsiatelt teenitud dividendid. Naine ei saa aktsiaid müüa ega võõrandada. See tagab, et naine ei saa kasutada usaldusvara uue abikaasa, eelmisest abielust pärit laste või uuest abielust pärit laste kasuks. Kui naine sureb, läheb aktsiate omand üle surnud abikaasa lastele tema esimesest abielust.
QTIP-i usaldusfondid kaitsevad vara ka üleelanud abikaasa võlausaldajate eest. Kuna abikaasale usaldusfondi vara ei kuulu, ei saa võlausaldajad usaldusvarale pandiõigust panna. QTIP-i usaldusfonde saab kasutada ka siis, kui üleelanud abikaasal pole rahaga ümberkäimises kogemusi.
Usalduses võib nimetada ühe või mitu usaldusisikut. Haldur võib olla sama advokaat, kes selle asutas, erinev advokaat, kogenud finantsnõustaja, pank, pereliige, sõber või isegi üleelanud abikaasa. See peab olema vastutav isik, kuna usaldusisik kontrollib QTIP-i usaldust.
Halduril on õigus teha otsuseid usaldusvara kasutamise kohta. Mõnikord ei piisa usaldustulust üleelanud abikaasa vajaduste rahuldamiseks, nagu elamiskulud, tervishoiukulud ja hariduskulud. Sel juhul on halduril õigus jagada osa usaldusvarast üleelanud abikaasale.
QTIP-i usaldusfondide negatiivne külg on nende seadistamise ja hooldamise hind. QTIP-i usaldusvormi ja dokumendid peab koostama advokaat, kes võtab sellise töö eest tavaliselt tasu. Tavaliselt konsulteeritakse ka raamatupidajaga, kes võib ka oma nõustamise eest tasu võtta. Lisatasud tekivad seetõttu, et usaldusfondi asutaja surma korral makstakse ka QTIP-i usaldusisikut haldavale usaldusisikule.