Puurimismuda, tuntud ka kui puurimisvedelik, on toode, mida kasutatakse sügavate puuraukude puurimisel. Neid auke saab puurida nafta ja gaasi ekstraheerimiseks, südamike proovide võtmiseks ja paljudel muudel põhjustel. Muda võib olla puurimisprotsessi lahutamatu osa, täites mitmeid funktsioone.
Selle muda üks kriitilisemaid rolle on määrdeainena. Puurimine tekitab tohutut hõõrdumist, mis võib puurit või puuritavat moodustist kahjustada. Puurimismuda vähendab hõõrdumist, alandab puurimissoojust ja vähendab hõõrdumisega seotud tüsistuste riski. Muda toimib ka puuritavate materjalide kandjana, materjal ripub mudas ja kantakse seejärel puuriga pinnale.
Selle aine kasutamine kaitseb puuraugu stabiilsust, kontrollides selliseid muutujaid nagu hõõrdumine ja rõhk. Erinevate olude jaoks on vaja erinevaid mudasid ning muda valikut ja koostist juhib mudainsener. See insener määrab muda õige viskoossuse taseme ja kohandab ka selliseid tegureid nagu selle tihedus. Kasutada saab vee-, õli- ja gaasipõhiseid mudasid, mis ulatuvad tõelisest mudast, mis on valmistatud sellistest materjalidest nagu bentoniitsavi, kuni sünteetilise puurimisvedelikuni.
Puurimismuda tsirkuleeritakse kogu puurimisprotsessi jooksul. Pinnale tõustes läbib see sõelad, mis püüavad puuraugust materjalid kinni, enne kui see suunatakse tagasi süsteemi, mis juhib muda puuri otsa. See retsirkulatsiooniprotsess on loodud jäätmete vähendamiseks, kasutades võimalikult palju muda. Olenevalt puuritavatest materjalidest võib materjalide kinnipüüdmiseks vaja minna mitut sõela ning mõnikord kaetakse materjalid ise ka mudaga, mis tähendab, et neid tuleb puhastada ka pärast filtreerimist.
Puurimismudaga on seostatud mõningaid keskkonnaprobleeme. Ajalooliselt visati saastunud ja määrdunud muda lahtistesse kaevandustesse, mis võimaldas looduskeskkonnal saastuda. Lisaks kasutatakse mõnikord väga agressiivseid kemikaale, et puhastada materjale, mis tekkisid, kui filtreerimisest ei piisanud. Need kemikaalid võivad ka keskkonda saastada, tekitades mitmesuguseid keskkonnaprobleeme. Paljud puurimist teostavad ettevõtted kasutavad puurimistegevuse keskkonnamõju jälgimise eest vastutavat vastavusinseneri, kusjuures insener tagab, et ettevõte järgib seadusi ja oma sisemisi keskkonnastandardeid.