Paljudes riikides üle maailma on isikul, kellele on esitatud kriminaalsüüdistus, õigus advokaadile. Lisaks esindusõigusele annavad paljud jurisdiktsioonid kostjale ka esindusõiguse, kui ta ei saa endale lubada advokaadi palkamist. Kui isikut esindab sel viisil advokaat, nimetatakse seda puudulikuks kaitseks. Kostjat, kes saab ebavajaliku kaitse, esindab litsentseeritud advokaat ja ta peaks saama sama kaitse kui kostja, kes kasutab eraadvokaadi ja maksab selle eest.
Paljud riigid üle kogu maailma pakuvad kostjatele riigi kulul esindusõigust, kui kostja leitakse olevat puudustkannatav. Mõnes riigis, näiteks Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides, määrab kohus eraadvokaadi, kes esindab kostjat riigi kulul, kui kostja selgub, et ta on vähekindlustatud. Teistes riikides, nagu Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia, on olemas eraldi agentuur, mis tegeleb ebavajaliku kaitsega. Advokaate, kes töötavad eraldi asutuses, nimetatakse sageli avalikeks kaitsjateks. Mõlemas süsteemis on kostjat esindama määratud advokaat litsentseeritud advokaat.
Puuduliku kaitse saamiseks peab kostja esmalt taotlema, et ta loetaks vähekindlustatud. Kohtud erinevad selles osas, kuidas nad otsustavad, et kostja on vähekindlustatud; kuid enamikul juhtudel küsitleb kohus kostjat vande all tema rahaasjade kohta. Kostjalt võidakse nõuda ka tõendi esitamist selle kohta, et ta ei saa endale lubada eraadvokaadi teenuseid. Kui kohus on veendunud, et kohtualune ei saa endale kaitsjat lubada, pakub kohus kostjale vähest kaitset.
Õigus puudulikule kaitsele võib laieneda apellatsioonimenetlusele või see võib lõppeda kriminaalasja arutamise lõppedes. Ameerika Ühendriikides on süüdistataval süüdimõistmise korral õigus saada esialgse kaebuse kaudu riikliku kaitsja teenuseid. Sama advokaat aga ei esinda kostjat nii kohtumenetluses kui ka apellatsiooniastmes. Selle põhjuseks on asjaolu, et apellatsioonikaebused on väga spetsialiseerunud õiguse valdkond ja nendega tegelevad paremini advokaadid, kes ei tee muud, kui valmistavad ette ja vaidlevad vastu.
Kuigi puuduliku kaitse kontseptsioon näeb ette, et kostja saab sama kaitse kui eraadvokaadi eest tasuv, saab riigikaitsjate süsteem palju kriitikat. Tegelikkuses on riiklikud kaitsjad sageli ülekoormatud ja neil ei ole samaväärseid ressursse kui eraõigusbürool. Teisest küljest on riiklikel kaitsjatel sageli palju rohkem kogemusi kui paljudel eraõiguslikel kriminaaladvokaatidel, kuna nad tegelevad ainult kriminaalasjadega, millest paljud lähevad tegelikult kohtu alla.