Pump on mis tahes mehaaniline seade, mis soodustab vedeliku või õhu liikumist ühest kohast teise. Neid tööriistu kasutatakse mitmesugustes toodetes, alates reisilennukitest kuni autodeni ja lõpetades paljude kodude segistitega. Pumba kiirus on tavaliselt täpne mehaaniline seadistus, mis määrab, kui palju vedelikku masinat läbib. Need määrad on erinevatel põhjustel olulised selliste pumpade puhul nagu kütusepumbad, veepumbad ja soojuspumbad.
Pumba kiirustel ei ole standardimist ja need on tööstusharuti väga erinevad. Pumba kiirus mõõdab voolavat vedelikku või õhku. Mõnel juhul saab pumba kiirust reguleerida, et suurendada või vähendada vedeliku või õhu voolu läbi pumba. Teistes rakendustes kasutatakse pumba kiirust lihtsalt mõõtmiseks.
Kütusepumba voolukiirus on üks kõige sagedamini kasutatavaid voolumõõtmise tüüpe. See funktsioon on autode, lennukite, diiselrongide ja muude sõidukite mootorite töö jaoks ülioluline ning mehaanikud ja insenerid jälgivad seda põhjalikult. Pumba kiirust saab reguleerida, kuid see on väga tundlik, kuna mootori liiga palju või liiga vähe kütust varustamine võib põhjustada kehva jõudluse. Pumba kiiruse täpne reguleerimine võib suurendada mootori hobujõude.
Veepumba kiirus ei ole tavaliselt kergesti reguleeritav ja kohandatav vastavalt olukorrale, kuid tavaliselt kasutatakse seda rohkem mõõtmise eesmärgil. Kasutades lihtsat võrrandit, mis hõlmab päevas vajalikku veekogust ja pumbale kuluvaid minuteid, saavad spetsialistid mõõta pumba kiirust gallonites või liitrites minutis. Olenevalt veekasutusest võib paigaldada suuremaid või väiksemaid pumpasid, mis võtavad vett kaevust või linna veevärgist.
Soojuspumba kiirus mõõdab ka võimsust, kuid see mõõdab õhu, mitte vedeliku voolu. Tavaliselt kasutavad seda tariifi energiaettevõtted klientidele täpse arve esitamiseks. Soojuspump võtab väljast õhku ja muudab selle soojaks õhuks. Jälgides selle õhu muundamiseks kasutatud energia hulka, esitavad ettevõtted tavaliselt arveid kuus kasutatud kilovatt-tundide alusel.