Puiduhöövel on tööriist, mida kasutatakse puidutükkide tasandamiseks, et need oleksid ühtlase paksusega ja mõlemalt poolt täiesti lamedad. Traditsiooniline puiduhöövel oli käeshoitav tööriist, kuid kaasaegsemad versioonid on elektrilised ja neil on höövelplatvorm, mis reguleerib plaadi paksust täpselt ja kiiresti. Seda tööriista nimetatakse mõnikord paksushöövliks ja see võib olla erineva suurusega, nii kõrguse ja laiuse kui ka väljundvõimsuse poolest. Mõnda masinat juhitakse käsitsi, samas kui teistel on elektrooniline juhtimine kõige täpsemate lõigete tegemiseks.
Puithöövel töötab nii, et toidetakse laud läbi masina. Masinat läbides hööveldatakse plaati lõikepea silinder. Puithöövel suudab olenevalt masina suurusest hööveldada ainult teatud suuruseni laudu. Üldiselt võib öelda, et mida suurem on masin, seda suurem on höövelpind ja järelikult saab hööveldada suuremaid puidutükke. Puit söödetakse masina ühele küljele ja juhitakse juhtrattaga läbi masina. Teine juhtratas või rataste komplekt on paigutatud lõikepea järele, et plaat liiguks ühtlaselt ja kiiresti läbi masina.
Üks puiduhöövli kasutamisega seotud probleeme on haigusseisund, mida tuntakse kui “snipi”. See juhtub siis, kui osa plaadist on hööveldatud sügavama nurga all või lõigatud kui ülejäänud plaat. Tavaliselt juhtub see siis, kui plaat sisestatakse masinasse valesti, mistõttu plaat lõigatakse paaritu nurga all. Snippi saab vältida, kui sööte plaat hoolikalt masinasse ja veenduge, et kõik masina komponendid on töökorras, enne kui kasutate seda puidu hööveldamiseks.
Puithöövli üheks piiranguks on vajadus täiesti tasase pinna järele plaadi ühes otsas. Ebaühtlase külje õigeks tasandamiseks peab masinal oma olemuselt olema üks tasane võrdluskülg. Kui plaadi mõlemad pooled on ebaühtlased, siis hööveldatav külg hööveldatakse ebaühtlaselt, kuna plaadi teine külg põhjustab höövli kokkupuute lauaga ebaühtlase nurga all. Käsitasapinnaga saab vajadusel ühele plaadipoolele ühtlasema pinna luua.