Ptoos on seisund, mille korral ülemist silmalaugu ei saa lõpuni tõsta, mistõttu see katab osaliselt silma ja tekitab rippuva välimuse. Seda seisundit võivad põhjustada mitmesugused asjad ning sõltuvalt põhjusest ja patsiendi vanusest on mitmeid ravivõimalusi. Üks levinumaid põhjuseid on lihtsalt vananemine, mis nõrgestab silmaümbruse lihaseid, mistõttu võib silmalaud vajuma.
Inimestel võib tekkida ptoos ühes või mõlemas silmalaugus ning haigusseisund võib olla kaasasündinud või omandatud. Omandatud ptoos võib olla tingitud haigusseisundist, alates insuldist kuni lihasdüstroofiani. Seisund võib olla seotud lihasnõrkuse või halvatusega või silmalaugude innerveerivate närvide kahjustusega.
Seisund, mida tuntakse kui dermatokalaasia, mille puhul silmalau ümber tekib liigne nahk, võib sarnaneda ptoosiga, mistõttu on oluline ilmselt rippuv silmalaud õigesti diagnoosida. Seda haigusseisundit ravitakse operatsiooniga, mille käigus eemaldatakse liigne nahk, nii et silmalaud muutub taas normaalseks.
Kui haigusseisundi põhjuseks on meditsiiniline probleem, võib probleemi ravimine lahendada ka rippuva silmalau. Olukordades, kus haigusseisundit ei saa ravida või kui ptoos on iseseisev probleem, võivad inimesed lasta probleemi kirurgiliselt parandada. Operatsioon võib hõlmata silmalau liigutamise eest vastutavate tõste- ja ülemisi tarsaallihaseid innerveerivate närvide resektsiooni, samuti võib see hõlmata silmalaugude tõstmist.
Lastel võib ptoos olla tõsine probleem, kuna see võib põhjustada nägemisprobleeme. Sel põhjusel soovitatakse tavaliselt pediaatrilistel juhtudel korrigeerida. Ravimata ptoosiga lastel võib tekkida amblüoopia ja muud nägemishäired, mis püsivad kogu elu. Vanemad, kes ei saa endale lubada operatsiooni või ravi algpõhjuse tõttu, võivad saada rahalist abi heategevusorganisatsioonilt, mis pakub lastele arstiabi, ja mõned heategevusorganisatsioonid keskenduvad eelkõige nägemisele.
Täiskasvanud võivad jätta haigusseisundi ravimata seni, kuni põhjus on tuvastatud ja sellega tegeletud. Kuigi rippuv silmalaud võib nägemist varjata või anda kellelegi kummalise välimuse, ei pruugita ravi olla seda väärt või arst võib teoreetiliselt arvata, et seisund võib aja jooksul iseenesest laheneda, nagu mõnikord juhtub. Inimesed, kes otsustavad rippuvat silmalaugu mitte parandada, peaksid silmalaugu tähelepanelikult jälgima ja pöörduma arsti poole, kui langus muutub tugevamaks.