Pterygopalatine ganglion on rakkude kogum, mis asub pterygopalatine fossa. See on identifitseeritud kui üks neljast parasümpaatilisest ganglionist, mida võib leida peas ja kaelas. Pterygopalatine ganglioni nimetatakse ka Meckeli ganglioniks, mis sai nime 18. sajandi saksa anatoomi Johann Friedrich Meckel vanema järgi. Seda nimetatakse ka ganglioniks pterygopalatinum, nina ganglioniks või sphenopalatine ganglioniks. Sellel on kolm juurt, mida nimetatakse sensoorseteks, motoorilisteks ja sümpaatilisteks juurteks.
Ganglion on kliiniline termin, mis tähistab väljaspool kesknärvisüsteemi (KNS) asuvatest närvirakkudest koosnevat hallaine massi. Seda närvisüsteemi osa nimetatakse nii, kuna see ühendab kõigist kehaosadest hangitud teabe, koordineerides seeläbi keha funktsioone. Närvisüsteemi põhiosana sisaldab kesknärvisüsteem oma peamisi komponente: aju ja seljaaju.
Parasümpaatilised ganglionid, millesse pterygopalatine ganglion kuulub, on osa perifeersest närvisüsteemist (PNS). See on närvisüsteemi alajaotis, kus asuvad muu närvide hulgas ka ganglionid. Ta vastutab kesknärvisüsteemi ühendamise eest organite ja jäsemetega innervatsiooniks. Nendel kehaosadel puuduks stimulatsioon ilma sellise varustuseta.
Kolmnurkse või südametaolise kujuga punakashalli pigmentatsiooniga parasümpaatiline ganglion on saanud nime selle asukoha järgi, pterygopalatine fossa. See on pisarakujuline kanal, mis asub kolju külgmisel küljel, vahetult ülemise lõualuu või ülalõualuu taga. See toimib peamise kohana verevarustuseks ja ülemise lõualuu innervatsiooniks koos ülalõuaarteri ja ülalõua närviga.
Mis puutub pterygopalatine ganglioni endasse, siis see asub otse ülalõua närvi all ja vastutab pea ja kaela teatud piirkondade innerveerimise eest. See hõlmab pisaranäärmeid, mis on silmade juures paiknevad mandlikujulised näärmed; paranasaalsed siinused, mis on õhuga täidetud ruumid, mis asuvad ninaõõne ümber; ja igemed ehk igemed. Samuti töötab pterygopalatine ganglion nasopalatine närvi ehk sphenopalatine närviga, mis innerveerib ülalõualuu esihambaid.
Pterygopalatine ganglion on parasümpaatilistest ganglionidest suurim, teised on tsiliaarne ganglion, kõrvaganglion ja submandibulaarne ganglion. Tsiliaarne ganglion asub orbiitide taga, mis on kraniaalsed pesad, kus asuvad silmad ja nende lisandid. Kõrva ganglion asub kolju põhjas asuvas augus, mida nimetatakse foramen ovale’iks. Submandibulaarne ganglion on oma nime saanud peamiselt selle asukoha järgi, milleks on alalõug ehk alalõug. See vastutab suu süljenäärmete innerveerimise eest, mida nimetatakse submandibulaarseks näärmeks ja keelealuseks näärmeks.