Psühhomotoorne epilepsia on seisund, mille puhul inimesed kogevad nähtu, helisid, lõhnu ja maitseid, mida pole olemas, esemed näivad veidrad või näivad tavapärasest suuremad või väiksemad ning tunnevad, et on varem sündmusi läbi elanud ehk déjà vu. Mõnikord kogetakse tuttavat sündmust nii, et seda pole kunagi varem juhtunud, nimetatakse jamais vu-ks. Sageli ilmutavad inimesed episoodi ajal veidrat käitumist, näiteks korduvat neelamist ja jäsemete veidraid liigutusi. Nad võivad tunda end ümbritsevast eraldatuna ja hirmust ning pärast episoodi on nad sageli segaduses.
Mõnikord nimetatakse psühhomotoorset epilepsiat oimusagara epilepsiaks, kuna seda seostatakse sageli ebanormaalse aktiivsuse mustriga ajuosades, mida nimetatakse oimusagarateks. Psühhomotoorse epilepsia episoode nimetatakse krambihoogudeks ja neid on kahte tüüpi. Lihtsa osalise krambi korral on inimene kogu aeg teadlik, samas kui teadlikkus on kadunud, nimetatakse seda keeruliseks osaliseks krambiks. Psühhomotoorse epilepsia võimalikud põhjused on vigastused ja peas esinevad infektsioonid.
Psühhomotoorset epilepsiat võib segi ajada teiste haigusseisunditega, nagu grand mal krambid, mille puhul esineb teadvusekaotus ja ägedad lihasspasmid. See on see, mida enamik inimesi mõtleb, kui kuuleb terminit epilepsia, ja need on üldistatud krambid, mis mõjutavad kogu aju. Psühhomotoorset epilepsiat võib segi ajada ka petit mal krambihoogudega, mida mõnikord nimetatakse ka absansihoogudeks, kus inimesed näivad mõneks sekundiks või minutiks tühjaks jäävat. Need on generaliseerunud krambid, mis esinevad kõige sagedamini lapsepõlves ja võivad hilisemas elus kaduda. Nii grand mal kui ka petit mal epilepsiat võib ravida ravimitega.
Psühhomotoorse epilepsia episoodi nimetatakse osaliseks krambiks, kuna see mõjutab ainult osa ajust. Enne krambi tekkimist kogetakse sageli nn aurat, mis kestab tavaliselt vaid mõne sekundi või minuti. Just aura ajal kogetakse kummalisi mõtteid ja tundeid koos nägemis-, heli-, maitse- ja lõhnahallutsinatsioonidega ning visuaalsete moonutustega. Samuti võivad esineda füüsilised sümptomid, nagu higistamine ja iiveldus.
Pärast aurat näib inimene üldiselt vaba ja võib sooritada kummalisi korduvaid kehaliigutusi, nagu huulte laksutamine või närimine. Mõne sekundi või minuti pärast kramp lõpeb ja järgneb segadusperiood, mis kestab mitu minutit. Mõnikord, keerulise osalise krambi korral, kus teadlikkus on kadunud, ei lõpe krambihoog, vaid muutub üldiseks. Psühhomotoorset epilepsiat saab diagnoosida MRI või magnetresonantstomograafia, skaneeringute ja EEG või elektroentsefalograafi abil, mis registreerib aju elektrilise aktiivsuse. Enamiku inimeste puhul saab krambihooge ravimitega kontrolli all hoida.