Psühholoogiline antropoloogia on uurimisvaldkond, mis ühendab ühiskonna ja inimeste käitumise mõisteid. See interdistsiplinaarne valdkond uurib kultuuristruktuuri ja individuaalse psühholoogia vastasmõju. Psühholoogilisel antropoloogial on kaks laia koolkonda. Üks rõhutab individuaalse psühholoogia mõju kultuuride kujunemisele ja teine keskendub sellele, kuidas kultuurilised väärtused ja reeglid kujundavad nii individuaalset käitumist kui ka vaimuhaigusi.
Psühholoogiline antropoloogia ühendab kahte distsipliini – antropoloogiat ja psühholoogiat – ning uurib kultuuri ning individuaalsete mõttemustrite ja emotsioonide vahelist koostoimet. Nii antropoloogia kui ka psühholoogia tegelevad inimkäitumise uurimisega, kuigi nende lähenemine on erinev. Antropoloogid analüüsivad inimeste käitumist sotsiaalkultuurilisest vaatenurgast, samas kui psühholoogid keskenduvad inimese ajufunktsiooni mõjule inimese käitumisele.
Ühiskonna ja isiksuse vastastikune mõju, inimareng, vaimuhaigused ja muud olulised psühholoogilised mõisted on psühholoogilise antropoloogia üks peamisi probleeme. Psühholoogilises antropoloogias on kaks peamist koolkonda. Inimese individuaalses psüühikas nähakse jõudu, mis kujundab ühiskonda ja kultuuriväärtusi. Teine vaatleb inimpsühholoogiat sotsioloogilisest vaatenurgast, kujutades ette, et kultuur või inimesed kui rühm tõlgendavad inimkogemust ja kujundavad individuaalset isiksust.
Eksperdid, kes usuvad inimpsüühika jõusse kultuuriväärtuste ja reeglite kujundamisel, toovad välja, et kõik kultuurid koosnevad indiviididest. Nad usuvad, et inimaju kujundab viisi, kuidas inimrühmad oma keskkonna, perede, naabrite ja ühiskonnaga tervikuna suhtlevad. Teatud inimeste käitumismustrid on levinud paljudes kultuurides ja seetõttu mõjutavad need kultuuride kujunemist.
Mõned eksperdid seevastu arvavad, et igal kultuuril on oma isiksus. Nad usuvad, et kultuurilised ideed ja ootused käitumisele kujundavad individuaalset käitumist. Kultuurilised arusaamad inimeste kohast maailmas, elust ja surmast ning kõrgemast jõust on kõik lahutamatult seotud individuaalsete vaimsete seisundite ja vaimsete protsessidega. Lisaks võib konkreetse kultuuri keel kujundada ka seda, kuidas inimesed maailma tajuvad.
Mõnede ekspertide sõnul võib kultuur isegi vaimuhaigusi kujundada. Näiteks usuvad mõned Aasia inimesed, et neil on haigus, mida tuntakse Koro nime all, mis on omapärane vaimne seisund. Koro all kannatavad inimesed kujutavad ette, et nende suguelundid tõmbuvad kehasse ja et nad võivad sellesse vaevusse surra. Naised, kes kogevad Korot, usuvad, et nende rinnad tõmbuvad kehasse. Arvatakse, et see seisund on paanikahoo vorm, millel on unikaalsed seksuaalsed eripärad.