Pseudoartroos on sõna otseses mõttes “valeliiges”, kus luumurd ei parane ja luumurru otsad kuluvad ringi ja liiguvad üksteise vastu liigesega sarnasel viisil. Erinevalt tõelistest liigestest ei ole pseudoartroosidel aga liigesevedelikuga täidetud kapsleid ega arene lihaskond, mis liigest toetaks. Selle tulemusena on nad väga ebastabiilsed ja mõnikord valusad. Pseudoartroosiga luuga ühendatud tõelised liigesed muutuvad omakorda destabiliseerituks, kuna tugiluu ei ole enam terve.
Kui luud murduvad, võib tekkida oht, et need ei parane korralikult. Teatud asjad võivad olla äratuntavad riskitegurid, nagu kehva verevarustusega luu, tõsine murd, patsiendi vanus ja patsiendi haiguslugu. Mõnikord põhjustab see hilinenud liitumist, kus luu uuesti kokku kudumine võtab kaua aega. Muudel juhtudel on mitteliit; luu otsad ei liitu uuesti ja võib tekkida pseudoartroos.
Kaasasündinud pseudoartroos võib tekkida siis, kui keegi kogeb sünni lähedal luumurd ja selle tagajärjeks on luumurd. Kiiresti kasvavad lapse luud kohanduvad mitteliitumisega ja hakkavad ümarduma. Luud kummardavad tavaliselt ka toe puudumise tõttu. Lastel esinevad mitteliitumised võivad põhjustada kõnnakuhäireid ja muid probleeme. Täiskasvanud võivad kogeda ka lülisamba fusioonioperatsiooni ja mõnikord ka mitteliitumist.
Pseudoartroosi ravimiseks on erinevaid lähenemisviise. Kõigepealt proovitakse vähem invasiivseid tehnikaid, nagu luude elektriline stimulatsioon, et soodustada uue luu kasvu. Kui need ei ole tõhusad, võib luude koos kasvamise soodustamiseks kasutada pookimist. Võimaluseks võib olla ka fikseerimine, kus luu külge kinnitatakse ortopeedilised seadmed, mis hoiavad seda paigal selle paranemise ajal. Fikseerimine võib hoida luu otsad stabiilsena piisavalt kaua, et uus luumaatriks saaks moodustuda, et mitteliitmine saaks paraneda.
Kui diagnoositakse luumurd, võib kaaluda pseudoartroosi tekke võimalust. Kipsiga immobiliseerimist kasutatakse tavaliselt luumurdude raviks, nii et luudel on võimalus paraneda ning kasutada võib ka lisameetmeid, näiteks fikseerimist luumurru ajal. Järeluuringuid kasutatakse paranemise käigu kontrollimiseks ja hilinenud ühinemise või pseudoartroosi varajaste nähtude tuvastamiseks.