Progymnasmata tähendab kreeka keeles “enne harjutusi” ja viitab iidsele klassikalisele meetodile retoorika tutvustamiseks noortele õpilastele. Progymnasmata loodi süstemaatilise õppemeetodina, mis aitaks õpilastel mitme aasta jooksul õppida retooriliste argumentide koostamiseks ja esitamiseks vajalikke oskusi. Progymnasmata täpne päritolu pole teada, kuid teadlased arvavad üldiselt, et see loodi millalgi XNUMX. ja XNUMX. sajandi vahel pKr Kreekas või Aleksandrias. Tänapäeval ei järgita programmi sageli rangelt, kuid selle aspekte lülitatakse retoorika- ja kompositsioonikursustesse siiski.
Progymnasmata nimekirjas on neliteist harjutust: muinasjutt, narratiiv, anekdoot, vanasõna, ümberlükkamine, kinnitus, tavaline, encomium, vituperatsioon, võrdlus, personifitseerimine, kirjeldus, argumentatsioon ja arutlus. Mõned neist on iseenesestmõistetavad, kuid teised võivad olla tänapäeval võõrad. Näiteks vanasõnaharjutus nõuab, et õpilased kaitseksid või lükkaksid ümber levinud ütluse väite. Encomium tähendab lihtsalt “kiitmist” ja on harjutus, mille käigus õpilane kiidab inimese või objekti teeneid. Vituperatsioon on encomiumi vastand, kus õpilane taunib mõnda kurja inimest või eset. Arutelu, mida mõnikord nimetatakse ka seadusandluseks, nõuab, et õpilane vaidleks konkreetse seaduse poolt või vastu.
Progymnasmata rangel kursusel tegi muistne õpilane iga harjutuse kordamööda läbi. See algab jutuvestmise elementaarsetest kompositsioonioskustest ja liigub järk-järgult kõrgema taseme mõtlemis- ja argumenteerimisoskuse poole. Kursus võib kesta aastaid, kuid lõpuks on õpilasel kõik retoorilise argumendi ettevalmistamiseks ja esitamiseks vajalikud oskused. Viimane harjutus – arutelu või seadusandlus – meenutab kõige enam reaalset stsenaariumi, mille puhul kasutatakse tõenäoliselt retoorikat.
Kaasaegne pedagoogika ei järgi progymnasmata rangeid piirjooni, kuigi paljusid selle põhiprintsiipe rakendatakse endiselt. Näiteks esimene kirjutamisviis, mida lastele algkoolis sageli õpetatakse, on jutuvestmine ehk narratiiv. Põhikooli õpilasi võidakse õpetada kirjutama põhilisi viie lõiguga veenvaid esseesid või võrdlema ja vastandama töid, mis on sarnased progymnasmata keskmiste astmetega. Kesk- või kolledžiõpilastel palutakse aga sageli koostada järk-järgult keerukamaid argumente, näiteks uurimistöid, mis võiksid käsitleda mõnda sama teemat kui arutlusharjutus.