Mis on progressiivne aspekt?

Progressiivne aspekt on väljendusvorm, mis näitab toimingut, mis toimub või toimus teatud ajahetkel või juhtub tulevikus. Seda kasutatakse viitamaks millelegi, mis ei pruugi olla korduv käitumine, vaid ainult ühele konkreetsele juhtumile. Samuti ei pruugi see näidata, et tegevus lõppes, vaid lihtsalt seda, et see toimus, toimub või toimub teatud kontekstis. Inglise keeles moodustub progressiivne aspekt tavaliselt abiverbi “olema” ja peamise verbi kasutamise kaudu, mille järelliide on “-ing”, näiteks “Ma kõnnin poodi”.

Nagu nimigi ütleb, näitab progressiivne aspekt, et teatud ajaperioodi suhtes on midagi käimas: minevik, olevik või tulevik. Sõltumata ajavormist luuakse see tavaliselt abiverbina kasutatava verbi “olla” abil. Abitegusõna ei näita lause põhitegevust, vaid annab lisateavet. Sel juhul vastutab ta progressiivse aspekti loomise eest ja näitab, et toimub põhiverb, mis on lause tegevus.

Näiteks progressiivse aspekti puhul minevikuvormis kasutatakse abisõna “oli” tavaliselt “olema” vormina. Seda võib näha sellises lauses nagu “Ma läksin poodi, kui helistasite”, mis näitab, mis juhtus, kui toimus mõni muu sündmus. Progressiivset aspekti kasutatakse tavaliselt sel viisil, et väljendada, et ajal, mil juhtus midagi muud, toimus üks tegevus. See ei tähenda aga ilmtingimata toimingu peatumist ja selles näites võis subjekt “mina” pärast kõnet siiski poodi minna.

Olevikus toimib progressiivne aspekt peaaegu samamoodi, kuid tavaliselt kasutab see abiverbina “on” või “olen”. Näiteks „Ma räägin telefoniga” näitab, mida subjekt parasjagu teeb. Minevikuvormiga sarnane näide oleks “Ta sõidab lauldes”, mis näitab ühte toimingut, mis toimub keset teist sündmust.

Tulevikus olev progressiivne aspekt toimib peaaegu samamoodi, kuid kasutab põhiverbiga abisõna “tuleb olema”. Näiteks “Homme lendan Iirimaale” tähistab sündmust, mis toimub tulevikus. See ei pruugi anda teavet selle tegevuse peatumise või muutumise kohta, vaid lihtsalt näitab midagi, mis juhtub. Seda saab kasutada ka sündmuste tähistamiseks, mis toimuvad siis, kui juhtub midagi muud, näiteks “Ta läheb metsa matkama, kui proovite talle helistada.”