Arvutiprogrammeerimisel on semafor signaalimistehnika, mis kasutab arvutiprogrammeerimiskeeles spetsiaalseid muutujaid. Seda signaali kasutatakse loendurite ja tõese-vale väidete esitamiseks. Semaforide kasutamine on kasutusele võetud enamikus tarkvarakeeltes. See on rohkem levinud objektorienteeritud programmeerimises, sealhulgas Java®, C# ja Smalltalk®.
Semafoore on arvutiprogrammeerimises kasutatud juba mitu aastakümmet. Neid tehnikaid rakendatakse tavaliselt madala tasemega tarkvarakoodis. Seda kasutatakse tavaliselt sünkroonimistehnikana, et hallata käivitajaid ja sündmusi rakenduses. Semafori muutujat jälgitakse muutuste suhtes, mis annab märku protsessi muutumisest rakenduse sees.
Programmis semafori loomine muudab tarkvara intuitiivsemaks. Tarkvaraarendajad peavad seda kodeerimisstiili parimaks tavaks, kuna see muudab koodi hooldamise lihtsamaks. Boole’i muutujate kasutamine tarkvaraprogrammis võimaldab paremat loogilist voogu. Seda saab kasutada vootsüklis, et võimaldada protsessi jätkamist, kuni Boole’i lipp muutub.
Arvutiprogrammeerimine on väga keeruline andmete ja protsessi etappide loogiline voog. See kodeerimine nõuab lippude ja loendusseadmete kasutamist, et hallata programmisiseste protsesside loogilist voogu. Semafoori kasutamine on hea tava, kuna see muudab koodi hõlpsamini loetavaks.
Taimer on näide semaforist tarkvaraprogrammis. Enamik taimerirutiine on vajalik ajastatud ülesannete põhjal äritoimingute sooritamiseks. Taimeri rutiin kontrollib arvutisüsteemi sisemist kella, et teha kindlaks, millal käivitada ja peatada. See sarnaneb äratuskellaga, mis on seatud kindlal ajal tööle. Taimeri protsess jääb seisma, kuni arvuti kell jõuab eelmääratletud seadistuseni.
Paljud arvutiprogrammid nõuavad loendusprotsesse. See on loogiline voog, mis peab enne lõpetamist läbima määratud arvu või iteratsioonid. Semafori kasutatakse tavaliselt vasturutiini sees, et esitada nõutavate iteratsioonide arv. Programm väljub vooluahelast, kui loendur ühtib eelmääratletud iteratsiooniseadega.
Semafoore kasutatakse tavaliselt arvuti operatsioonisüsteemide sisemistes protsessides. Need madala taseme protsessid on vajalikud tagamaks, et arvuti suudab hallata mitut ülesannet. Lippude ja loendusloogika kasutamine on operatsioonisüsteemis levinum, kuna see vastutab mitme arvutiprogrammi keerukate ülesannete koordineerimise eest.