Programmeerimise tootlikkus viitab tavaliselt sellele, kui tõhusalt suudab programmeerija konkreetse projekti jaoks koodi koostada, mida saab mõõta või hinnata mitmel viisil. Varem põhines tootlikkus sageli koodiridade toorväljundil, kuna paljud programmid loodi nullist ja nõudsid palju programmeerimist. Uuemate tehnikate kasutamisel võib tootlikkus aga täpsemalt viidata sellele, kui kiiresti saab probleeme lahendada ja kui hästi suudab programmeerija lisaks algse koodi loomisele ka kasulikke otseteid tuvastada. Programmeerimise tootlikkus võib viidata ka sellele, kui “puhas” on programmeerija kood, seoses sellega, kui palju lisatööd võib koodi lõplikuks vormistamiseks vaja minna.
Mõistet “programmeerimise tootlikkus” kasutatakse arvutiprogrammeerimise ja selle kohta, kui kiiresti või tõhusalt saab programmeerija tarkvara jaoks uut koodi luua. Sellel terminil on tarkvaraarenduse jaoks tohutu tähtsus, kuna suurem tootlikkus võib aidata programmi kiiremini ja väiksemate kuludega lõpule viia. Varem viitas programmeerimise tootlikkus tavaliselt sellele, kui kiiresti ja tõhusalt suutis programmeerija koodi luua. Paljud arendajad kasutasid “puhta lehe” lähenemisviisi, mille käigus loodi arvutiprogrammi loomiseks kood nullist.
Kaasaegne programmeerimine on aga suures osas võtnud kasutusele erinevate platvormide ja programmide kasutamise, mida saab kasutada uue tarkvarakoodi loomisel. See on oluliselt suurendanud põhilist programmeerimise tootlikkust, kuna programmeerijad saavad neid platvorme kasutada, et kiiremini ja sisukalt koodi genereerida. Kuna need muutused on aset leidnud, on programmeerimise tootlikkus saanud aga uued tähendused, et jälgida, kui tõhusalt suudab arvutiprogrammeerija uue tarkvara jaoks koodi toota. Sagedamini on selline tootlikkus seotud sellega, kui kiiresti suudab programmeerija uue tarkvara arendamise käigus probleeme tuvastada ja lahendada ning programmeerija võimega ära tunda, millal saab olemasolevat koodi kasutada, selle asemel, et programmi “puhtalt lehelt” koostada.
Programmeerimise tootlikkust tuleks arvestada ka programmeerija loodud koodi kvaliteediga. Kaks programmeerijat võivad töötada erineva kiirusega, esimene loob nädalaga 1,000 koodirida, teine aga võib selle aja jooksul luua vaid 500 koodirida. Neid töötlemata numbreid ei tohiks siiski kasutada programmeerimise tootlikkuse hindamiseks, kuna kood ise ei pruugi olla sama kvaliteediga. Kui esimese programmeerija loodud 1,000 koodirea silumiseks on vaja kuudepikkust lisatööd, samas kui teise programmeerija loodud 500 koodirida on vigadeta ja kasutamiseks valmis, võib teise programmeerija tootlikkus olla palju parem.