Professionaalse arengu hindamine on kirjalik hinnang, mille koostavad tavaliselt tööandja ja töötaja ühiselt, selle töötaja arengueesmärkide kohta. Professionaalse arengu hindamist kasutatakse töötaja vahetute ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemiseks tema kutsealal ning see võib sisaldada kõike alates koolituskursustest ja sertifikaatidest kuni õppetegevusteni. Paljudel erinevatel kutsealadel kasutatakse professionaalse arengu hindamist, eriti kutsealadel, kus on vaja pidevalt lihvida oskusi seoses tehnoloogia, uute ja ajakohastatud tehnikate või valdkonna intellektuaalse arenguga.
Professionaalse arengu hindamise raames kohtuvad tööandja ja töötaja, et arutada selle töötaja ametialase arengu ajalugu, tugevusi ja nõrkusi ning lühi- ja pikaajalisi eesmärke valdkonnas. Selle teabe põhjal koostavad tööandja ja töötaja ametialase arengu hindamisel põhineva plaani, mis sisaldab läbitavaid koolitusi, koolitusi, kus osaleda, uusi oskusi, mida õppida jne. Professionaalse arengu hindamine on üldiselt kohandatud iga töötaja jaoks, seega pole kahte ühesugust professionaalset arengukava.
Mõnel kutsealal maksab tööandja enamiku või kõik ametialase arendustegevusega seotud tasud. Lisaks võidakse paljudel juhtudel, kui töötaja saavutab professionaalse arengu eesmärgid, sellele töötajale stipendiumi väljastada. Muudel kutsealadel nõuab tööandja tööalase arengu hindamist ja osalemist töötaja tavapäraste tööülesannete raames; seetõttu ei väljastata töötajale täiendavaid stipendiume ega rahastust. Sellised tavad määratleb tavaliselt tööandja või hariduse puhul koolipiirkond või osariigi haridusosakond.
Kui osa töötajaid osalevad kutsealase arengu hindamisel lihtsalt huvist täiendõppe ja elukestva õppe vastu, siis osad osalevad kohustuslike nõuete tulemusena. Näiteks enamiku osariikide õpetajad peavad lepingu osana osalema professionaalse arengu hindamises. Nad peavad end uue tehnoloogia ja tehnikaga kursis hoidma, kuid võib-olla peavad nad osalema ka professionaalses arengus, et oma sertifikaati ajakohastada. Sertifitseerimisnõuded on osariigiti erinevad, seega peavad õpetajad olema kursis sellega, millistes tundides, eksamites ja tegevustes nad peavad osalema, et nende õpetamistunnistus kehtiks ja oleks ajakohane. Õpetajad võivad oma ametialase arendamise tegevustena hõlmata ka õppekavade väljatöötamist ja kirjutamist, kaaslaste juhendamist või juhendamist ning karjääri jälgimise tegevusi (nt krediidi- ja mitteaineklassid).