Pro forma rahavoog on aruanne, mis ennustab raha voolu ettevõttesse ja sealt välja tulevikus. See võib anda ettevõtte juhtkonnale ülevaate sellest, kas nad peavad tõenäoliselt tegema ajutisi korraldusi, näiteks laenu võtma, et rahavoogude puudujääki katta. See võib paljastada ka mõned ettevõtte tegevusega seotud põhimõttelised probleemid, mis tuleb püsivalt parandada.
Pro forma on ladinakeelne fraas, mis tõlgitakse kui “vormi küsimus” ja mida kasutatakse rahandusmaailmas mitmes kontekstis. Näiteks võib see viidata kontode komplektile, mis sisaldab täiendavaid üksikasju peale ettevõtte raamatupidamise seadustega nõutavate. Antud juhul viitab see asjaolule, et finantsaruanded koostatakse enne nende hõlmamise aega ja on seega pigem prognoos kui rekord, kuigi prognoos, mis põhineb olemasolevatel tõenditel.
Ettevõtte tulevikku vaadates on liiga lihtne mõelda, kui palju ettevõte kavatseb kulutada ja kui palju teenida loodab. Sama oluline võib olla ka maksete ajastus. Pro forma rahavoog aitab tuvastada probleeme, mis võivad tekkida siis, kui kasumlikul ettevõttel jääb puudu, kuna maksed ja laekumised on erinevas ajakavas.
Pro forma rahavoog algab ettevõtte olemasoleva rahajäägiga. Seejärel loetletakse sissetulekuallikad ja eeldatavad maksekuupäevad. Näiteks kui ettevõte tarnib kaupu laenuga, võib ta veebruari alguses teada, et saab kuu jooksul teatud summa, mis katab jaanuarist tehtud müügid.
Seejärel käsitletakse aruandes tulevasi kulusid. Osa sellest on fikseeritud tavasumma, näiteks personalikulud. Muud kulud, näiteks maksud, on teada, kuid need tuleb tasuda ainult teatud aegadel. Samuti kaasnevad muutuvkulud, näiteks varude või materjalide ostmine. Kui maksetähtaeg on muutuv, on tavaliselt kõige kindlam lähtuda sellest, et ettevõte maksab tarnijatele esimesel võimalusel, kuid ei laeku klientidelt tasu enne viimast võimalikku kuupäeva.
Kui täpne on pro forma rahavoogude aruanne, sõltub ajakavast. Järgmist 30 päeva hõlmavat prognoosi võib võtta nii äärmiselt usaldusväärseks, kuivõrd selle aja jooksul tasumisele kuuluvad ja laekuvad maksed võivad olla juba teada. See tähendab, et prognoos on äärmiselt täpne, välja arvatud juhul, kui esineb ettenägematuid probleeme, näiteks klient lõpetab äritegevuse enne arvete tasumist. Järgmise 12 kuu prognoos võib olla vähem usaldusväärne, kuna see sisaldab hinnanguid tulevase müügi kohta. See ei muuda prognoosi väärtusetuks: isegi kui üldine müük on ettearvamatu, võib ettevõtte omanikul olla hooajalistest erinevustest siiski väga hea ettekujutus.