Presidendi armuandmine on USA põhiseaduse kohaselt presidentidele antud õigus anda teistele armu kuritegude toimepanemise eest, muuta kuritegude toimepannute karistused kergemaks või anda armu neile, keda võidakse kuritegudes süüdistada. Märkimisväärsed presidendi armuandmised minevikus on muuhulgas president Fordi armuandmine president Nixonile, president Clintoni president Mark Richile ja president George W. Bushi poolt Scooter Libby vanglakaristuse muutmine. Need otsused pole alati populaarsed olnud, kuid presidendi armuandmise õigus on kirjas USA põhiseaduses.
Parafraseerides põhiseaduse artikli II lõikes 2 antud õigusi, võib president igaühele armu anda, karistusi pehmendada või karistusi muuta, välja arvatud juhul, kui teda süüdistatakse. Selle seaduse praeguse tõlgenduse kohaselt laieneb presidendi armuandmine presidendile endale ja seda võib kasutada ka siis, kui isikut ei ole veel süüdistatud “USA-vastastes kuritegudes”. Seega saab presidendi armuandmist kasutada mitte ainult süüdimõistvate kohtuotsuste tühistamiseks, vaid ka inimeste kaitsmiseks süüdistuse esitamise eest.
On tehtud arvukalt presidendi armuandmisotsuseid, mis on olnud Ameerika Ühendriikide huvides, vähemalt nii nagu mõned ajaloolased seda tajuvad. Otsused anda armu Konföderatsiooni riikide juhtidele ja kindralitele kodusõja lõppedes pidid aitama edendada rahu osariikide vahel, kuna eraldunud lõunaosariigid kuulusid taas liidu koosseisu. President Jimmy Carter andis armu neile, kes olid Vietnami sõja ajal eelnõust kõrvale hiilinud, lootuses, et paljud kodanikud saavad koju naasta. Tema otsus ei olnud Vietnamis teeninute seas eriti populaarne, kuid paljudele, kes olid sõja vastu protestinud.
USA-s saavad presidendid regulaarselt üksikisikute või rühmade armuandmistaotlusi. Keskmine armuandmise määr on ligikaudu 10% taotletutest ehk ligikaudu 60 armuandmist aastas. Armuandmistaotluste arvu käsitlemiseks vaatab armuandmisprokuröri büroo armuandmised läbi ja annab presidendile soovitusi, millised avaldused võiksid olla väärivad. Enamikul juhtudel saab president presidendilt armu anda ainult inimestele, kes on toime pannud föderaalkuriteod. Paljudel kuberneridel on õigus riigikuritegudes süüdistatavatele inimestele armu anda.
Teatud armuandmise seadused on olemas paljudes riikides, mitte ainult USA-s. Prantsusmaal, Kanadas, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Indias, Iraanis, Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides kehtivad kas presidendi armuandmise seadused või seadused, mis võimaldavad nende juhtidel armuandmise õigust kasutada. Nagu USA-s, võivad territooriumiteks või osariikideks jaotatud valitsused anda kohalikele võimudele (nt osariikide kuberneridele) armuandmisõiguse, lisaks lubada presidendil või riigi juhil anda armu. Presidendi armuandmise määr sõltub erinevatest asjaoludest ja iga riiki reguleerivatest seadustest.