Positiivne psühholoogia on teaduslik uuring selle kohta, kuidas inimesed saavutavad õnne ja vaimse rahulolu, et avastada, kuidas inimesed saavad elada võimalikult produktiivset elu. Liikumine erineb traditsioonilisest psühholoogiast selle poolest, et see ei keskendu negatiivsetele eluaspektidele, nagu vaimuhaiguste ravi või inimeste nõustamine eluraskustes. Positiivne psühholoogia põhineb põhimõttel, et kõik inimesed tahavad elada õnnelikku, täisväärtuslikku elu. Selle eesmärk on luua inimestes tugevusi, et muuta maailm paremaks paigaks.
Dr Martin Seligman asutas liikumise 2000. aastal traditsioonilise psühholoogia täiendusena, mitte asendusena. Tema eesmärk oli muuta psühholoogia valdkond terviklikumaks, sest ta tundis, et kliiniline psühholoogia keskendub psühholoogiliste probleemide ravile, kuid mitte sellele, mis muudab inimesed oma eluga igapäevaselt rahulolevaks. Seligman koondas positiivse psühholoogia kontseptsiooni kolme õppevaldkonna ümber: positiivsed emotsioonid, positiivsed iseloomuomadused ja positiivsed institutsioonid.
Enamik psühholooge arvab, et emotsioonid on inimese vaimse heaolu näitaja. Positiivne psühholoogia aga usub, et positiivsed emotsioonid, nagu rõõm või huvi, on õnne tegelik põhjus, mitte lihtsalt näitaja, et inimene on juba õnnelik. Positiivsete emotsioonide mõistmiseks uurivad psühholoogid, mis paneb inimesed oma mineviku, oleviku ja tuleviku suhtes positiivseid tundeid tundma. Positiivsed psühholoogid usuvad, et teaduslikult uurides, kuidas positiivseid emotsioone kasvatada, võivad nad lõpuks avastada, kuidas aidata inimestel saada õnnelikumaks.
Positiivsete iseloomuomaduste ja isiklike vooruste uurimine on positiivse psühholoogia uuringute teine oluline osa. Teadlased uurivad inimeste võimeid armastada, samuti seda, mis muudab nende vastupidavuse, julguse ja tööeetika tõenäolisemaks. Nad usuvad, et kui inimesed rakendavad neid positiivseid iseloomuomadusi, võib see aidata neil elada rohkem kaasatud elu. Positiivne psühholoogia võtab neid järeldusi ja uurib neid, püüdes välja selgitada, millised positiivsed iseloomuomadused mõjutavad kõige rohkem inimeste õnne ja tootlikkust.
Positiivsed institutsioonid on lõplik kontseptsioon, mida positiivsed psühholoogid uurivad. Nende uurimistöö institutsioonide kohta keskendub selliste omaduste tundmaõppimisele, mis muudavad kogukonnad paremaks kohaks, nagu õiglus, juhtimine, vanemlik hoolitsus ja meeskonnatöö. Psühholoogid arvavad, et need omadused muudavad inimesed õnnelikumaks, sest nad tunnevad, et nende elu on positiivses keskkonnas rohkem tähendusrikas. Positiivsete institutsioonide kohta tehtud järeldusi kasutatakse tavaliselt selleks, et välja selgitada, mis muudab koolid ja töökohad rahuldust pakkuvamaks ja seega ka tootlikumaks.