Põse limaskest on spetsiifiline suu limaskesta piirkond — suupiirkonda kattev limaskest. Selle membraani põse limaskesta piirkond ulatub ümber põse sisekülje ja suu alaosa, keele põhja, kuni huulteni ja kõri taha. See piirkond on hambaarstidele ja suukirurgidele hästi teada, kuna see ümbritseb alalõualuu hambastruktuure ja sisaldab närimisel kasutatavaid lihaseid. See sisaldab ka lihaste vahelist rasvapolstrit – nn bukaalset rasvapadjakest –, aga ka närve, veresooni ja lümfinäärmeid.
Põse limaskesta membraan eritab suu ja kõri ülaosa jaoks niisutavaid ja määrivaid vedelikke. Need vedelikud on vajalikud kuivatamise vältimiseks, kuna see limaskest on osa membraanisüsteemist, mis ääristab kogu seedetrakti ja mis on mõlemast otsast avatud välispindadele. Sarnast tüüpi membraan ääristab ka hingamissüsteemi väliseid sissepääsusid nina ja kurgu piirkonnas.
Põse limaskesta epiteelkude – kehapindu katvat kudet – iseloomustatakse kui “lamerakujulist”. See tähendab, et see kude koosneb rakkudest, mis on lamedad – sarnaselt võrgusilmaga –, kuid kuna lamerakujulisel koel on mitu kihti, oleks täpsem kirjeldus mitme ülekattega kalavõrgu kohta. Kuna rakud on aga lamedad, suudavad nad oma väiksemate vertikaalmõõtmete tõttu kergemini üle kanda aineid, nagu sülg, kogu suus ja see aitab kaasa seedimisprotsessile.
Parotiidnääre, suur nääre, mis toodab suuõõne jaoks seedimise abistamiseks sülge, voolab põse limaskesta piirkonda teise ülemise molaari lähedal, mida nimetatakse põskkooseks või põse limaskesta sisepinnaks. Purihambaid ümbritsevat piirkonda tuntakse ka pehme suulae nime all – pehmete kudede piirkond suu ülaosas, mis sulgeb neelamisel või rääkimisel õhukanalid. Kuigi pehme suulae on osa põse limaskestast, ei ulatu see edasi kuni suu laeni, mida nimetatakse kõvaks suulaeks.
Põse limaskesta epiteelkude on keratiniseerumata, mis tähendab, et neil rakkudel on tuum ehk tsentraalne genereeriv tuum, samuti tsütoplasma, mis koosneb kõigist raku elusstruktuuridest peale tuuma. See on vastupidine lameepiteelirakkudele, mis katavad keha kuivemaid piirkondi, näiteks nahka, mis on keratiniseerunud ja kaotanud rakkude taastumisvõime. Mõlemad epiteelkoe tüübid on aga väga vastuvõtlikud vähkkasvajatele, kuna epiteelkoel on teadaolevalt kõrge vähi esinemissagedus.
Põse limaskesta piirkonna lamerakuline epiteelkude on eriti vastuvõtlik vähile ja üle 90% suuvähkidest on seostatud suu ja huulte piirkonna lamerakk-kartsinoomidega. Paljusid neist vähkidest on lisaks füsioloogilistele põhjustele seostatud ka immitsetud või sissehingatud ainetega. Lisaks on USA valitsuse haiguste tõrje ja ennetamise keskuste (CDC) andmetel selle piirkonna vähktõbe seostatud ka inimese papilloomiviiruse ehk HPV-nakkusega, kusjuures kuni 35% suuvähkidest on praegu põhjustatud just sellest viirusest.