Põrn on osa corpus callosumist, aju struktuurist, mis võimaldab suhelda aju kahe poolkera vahel. Selle alumine külg ühendub ajustruktuuriga, mida nimetatakse fornixiks, mis on aju kiuline ja kaarekujuline moodustis. Üldiselt on põrn paksu ümara kujuga volditud struktuur ja see on corpus callosumi paksem osa.
Corpus Callosum on närvikiudude riba, mis jagab aju kahte poolkera. Suuraju on aju suurim osa ja see katab suurema osa aju sisemistest struktuuridest. Corpus Callosum võimaldab kahel ajupoolkeral suhelda.
Põrn on kehakeha tagumine või tagumine osa. See on paksu ja kumera kujuga ning kattub kolmanda vatsakese osaga, mida nimetatakse tela choroideaks, ja keskaju osaga, mis on kesknärvisüsteemi osa, mis on seotud kuulmise, motoorse kontrolli, nägemise, kehatemperatuuri reguleerimise ja une- ja ärkveloleku tsükkel. Tela choroidea on ka osa pia mater’ist, mis on ajukoe kiht, mis katab aju.
Aju vatsakesed ehk vatsakeste süsteem on vedelikuga täidetud ruumide süsteem ajus. Neis olevat vedelikku nimetatakse tserebrospinaalvedelikuks ja ka seljaaju vedelikuks. Kokku on neli vatsakest: kaks lateraalset vatsakest, mis asuvad mõlemal pool aju, ning kolmas ja neljas vatsake.
Kolmas vatsake, mis asub aju keskel, ühendub mõlema külgvatsakesega. Neljas vatsake asub aju tagaosas ja ühendub seljaajuga. Kolmandat ja neljandat vatsakest ühendab vahekäik, mida nimetatakse Silviuse akveduktiks ehk Sylvi akveduktiks ja ka ajuakveduktiks.
Põrna alumine külg ühendub fornixiga, mis on kaarekujuline valge kiu kimp, mis suhtleb hipokampusega. Põrna ees on kõhrekeha keskmine osa. Mõjukeha eesmises või eesmises osas on sektsioon, mida nimetatakse genuks.
Põrna ülemist osa katab suuraju. Põrna põhjas, fornixiga ühenduses oleva osa taga ja all, asub väikeaju. Need kaks struktuuri on üksteisest vabad. Väikeaju ei kata suuraju ja on teada, et see mängib rolli emotsionaalsetes ja kognitiivsetes funktsioonides ning motoorses kontrollis.