Mis on porcupine?

Porcupine on teatud tüüpi närilised, mis on levinud Aasias, Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Itaalias. Porcupines kipub elama parasvöötmes ja neile on iseloomulik oga- või sulekarv. Tegelikult viitab nende nimi sellele tunnusele, kuna porcupine on tuletatud vanaprantsuse sõnast porc d’espine, mis tähendab “siga”.

Sigasid on 330 liiki ja need võivad olla pruunid, hallid või harva valged. Sigastel on umbes 20–25 cm (12–60 tolli) sabad ja ümmargune keha, mis kaalub 5–27 kg (XNUMX–XNUMX naela). Enamik neist on aeglaselt liikuvad, kuid mõned Ameerika mandri sordid on agarad ronijad. Sigasid on kahte põhitüüpi: niinimetatud vana maailma ja uue maailma sordid, mida iseloomustab poolkera, kus nad on pärit. Porcupine perekonna kaks haru ei ole tegelikult tihedalt seotud ja nende sulepead ei ole päritud ühiselt esivanemalt, vaid pigem on näide koonduvast evolutsioonist, mis tähendab, et mõlemad rühmad arendasid tunnuse iseseisvalt.

Vana Maailma seapoeg on enamasti maismaa, see tähendab, et nad elavad maapinnal ja on üsna suured. Põhja-Aafrika ja Itaalia harjassiga on suuruselt neljas näriline ja võib kaaluda kuni 60 naela (27 kg). Uue Maailma sigalad on palju väiksemad ja paljud sordid elavad puude all. Üks erand on Alaska, Kanada ja USA põhjaosa harilik porcupine, mis on maismaa ja kaalub kuni 40 naela (18 kg). Need kaks haru erinevad ka selle poolest, et Vana Maailma sigadel on kimpudeks rühmitatud sulepead, uue maailma sigadel aga eraldi kinnitatud sulepead. Kumbki sigade sort ei saa sulepead visata, kuigi on levinud eksiarvamus, et nad võivad seda teha.

Porcupine sulepead on modifitseeritud karvad, mis kujunesid välja kaitseks kiskjate vastu. Kuigi sealiha jagab seda omadust siiliga, ei tohi neid kahte looma segi ajada. Erinevalt porsast ei ole siil näriline, vaid putuktoiduline.