Polysyndeton on retooriline seade, milles lõigus kasutatakse rohkem sidesõnu, kui grammatiliselt nõutakse, tavaliselt seeria iga üksuse vahel, mitte ainult viimase üksuse ees. Näiteks lause „Nägime püütoneid ja kobrasid ning mambasid ja boasid” sisaldab kolme sidesõna, selle asemel, et panna loendi esimese kolme elemendi vahele koma. Selle retoorilise vahendi vastand on asündeton, milles seeria viimasel elemendil pole sidet, näiteks “Me nägime püütoneid, kobrasid, mambasid, boasid”. Levinuimad sidesõnad inglise keeles on “and”, “or”, “nor”, “but” ja “so”. Polysyndetonit saab suurepäraselt kasutada paljudes retoorilistes kontekstides, muutes selle nii proosas kui ka luules sageli kasutatavaks kõnekujundiks.
Sõna “polysyndeton” pärineb kreeka sõnast poly, mis tähendab “palju” ja sydetos, mis tähendab “kokkuseotud”. Polüsündetoni kasutamine sageli kas kiirendab või aeglustab lause tempot. Lisatud sidesõnad võivad lause kulgu kiirendada, lisades elevust või spontaansust, justkui oleks kõnelenud keegi, kes pole veel ette planeerinud, kui palju üksusi loendis oleks. Teisest küljest, eriti kui seda kasutatakse komadega, võib polüsündeton anda lausele tormilisuse tunde, näiteks “Magistritöö kallal töötades sõin ja kirjutasin ja magasin, sõin ja kirjutasin ja magasin, ja see oli kõik, mida ma tegin.”
1611. aastal avaldatud Piibli King James Version (KJV) on tähelepanuväärne polüsündetoni sagedase kasutamise poolest. Näiteks 31. Moosese raamatu 1 salmist 29 algavad sõnaga “ja” ja üks algab sõnaga “nii”. Sõna “ja” esineb 98 korda peatüki 797 sõnast ehk ligikaudu ühel igast kaheksast sõnast.
See kasutusviis vastab täpselt heebrea keelele, millest Vana Testament tõlgiti. Heebrea waw, mida KJV-s tavaliselt tõlgitakse “ja”, ei toimi mitte ainult koordinaatsidesõnana, vaid see toimib ka üleminekusõnana lausete või isegi raamatute alguses. Paljud hiljutised piibli ingliskeelsed tõlked jätavad paljud sõna waw välja või asendavad mõne muu üleminekusõna või fraasiga.
Polysyndeton võib oma seose tõttu Piibliga anda tekstile ka religioosse hõngu. Ühe näite selle kohta võib leida 1975. aasta filmist Monty Python ja Püha Graal, mis võltsib King Jamesi versiooni polüsündetoni kasutamist. Vaimulikku kutsutakse üles lugema fiktiivset Relvastuse raamatut, kust ta loeb pikka polüsedeetilist toiduainete loetelu, mis sunnib teist tegelast vaimulikut katkestama ja käskima tal ülejäänud loetelu aja huvides vahele jätta.