Mis on polütsüteemia?

Polütsüteemia on haigus, mille korral esineb liiga palju punaseid vereliblesid, mis põhjustab aja jooksul vere paksenemist. Seda seisundit võivad põhjustada mitmed asjad, sealhulgas geneetilised kõrvalekalded, pahaloomulised kasvajad ja hapnikupuudus. Tavaliselt diagnoositakse see vereanalüüsi tulemusena, mis näitab primaarse polütsüteemia korral ebanormaalselt kõrget punaste vereliblede arvu või sekundaarse polütsüteemia korral ebatavaliselt madalat plasmaarvu.

Kaasasündinud polütsüteemia, mida nimetatakse ka polütsüteemia veraks või polütsüteemia rubraks, on põhjustatud luuüdi häirest, mis põhjustab punaste vereliblede liigset tootmist. Seisund algab tavaliselt väga aeglaselt, harva alla 40-aastastel ja sagedamini meestel. Inimesed võivad ebanormaalsuse pärida või tekkida spontaanse mutatsiooni tagajärjel. Perekondades, kellel on seda haigust esinenud, võib olla hea mõte testida polütsüteemia või seda põhjustavate geneetiliste kõrvalekallete nähtude suhtes.

Seisundi omandatud vormide korral hakkab luuüdi vastusena keskkonna märguannetele punaseid vereliblesid üle tootma. Mõned pahaloomulised kasvajad võivad põhjustada näiteks punaste vereliblede ületootmist ja haigusseisund on seotud ka inimestega, kes elavad kõrgel või kes töötavad hapnikuvaeses keskkonnas. See seisund võib põhjustada ka tüsistusi: liiga paljude punaste vereliblede tootmist on seostatud ka näiteks teatud tüüpi leukeemia tekkega.

Kuigi punaste vereliblede arvu suurenemine ei ole oma olemuselt kahjulik, võib see põhjustada meditsiinilisi tüsistusi. Polütsüteemiaga patsientidel esineb tavaliselt õhupuudust, haavade aeglast paranemist, pearinglust, väsimust ja punetust, sügelev nahk, eriti pärast duši all käimist. Samuti võivad neil paksenenud verest põhjustatud trombide tõttu tekkida insult ja muud meditsiinilised probleemid. Nende sümptomitega inimesed peaksid pöörduma arsti poole, et teha kindlaks põhjus ja arutada ravivõimalusi.

Üks polütsüteemia peamisi ravimeetodeid on terapeutiline flebotoomia, mille käigus eemaldatakse regulaarselt verd, et eemaldada liigsed punased verelibled. Patsientidele võidakse anda ka ravimeid, mis on ette nähtud punaste vereliblede moodustumise pärssimiseks, et nad oleksid vähem vastuvõtlikud selliste rakkude kogunemisele veres. Hüübimisprobleemide ja sümptomite (nt polütsüteemiaga seotud sügeluse) raviks võib kasutada teisi ravimeid. Oluline on saada ravi ja regulaarsed uuringud, sest selle haiguse ravimata või ravimata vormidega inimesed võivad surra.