Taimekasvatus on taimede kasvatamine toiduks, loomatoiduks või muuks kaubanduslikuks otstarbeks. Põllukultuuride majandamiseks saab kasutada mitmesuguseid tehnikaid, sealhulgas mahepõllumajanduslikke tootmismeetodeid. Inimesed võivad sellesse karjääri astuda pereettevõtte kaudu, koolitades talus kogenud põllumeeste juures või astudes kolledžisse, et omandada kraad põllumajanduses või sellega seotud aines. See võib hõlmata pikki tunde ja karme töötingimusi ning aastast aastasse ettearvamatut kasumit, mis võib olla põllumeestele stressirohke.
Kasvatavate põllukultuuride tüübid võivad sõltuda keskkonnatingimustest, turunõuetest ja eelistustest. Mõnel põllukultuuril on piiratud kasvuvahemik, mis sõltub temperatuuridest, saadaolevast veevarustusest, kahjuritest ja muudest teguritest. Teisi võib kasvatada erinevates tingimustes. Põllumajandustootjad testivad mulda ja hindavad oma maad, et teha kindlaks, milliseid tooteid nad saavad kasvatada, ning kitsendavad seda loendit, et teha kindlaks, mis oleks äriliselt elujõuline. Kui turunõudlus puuvilla järele on näiteks suur, võib see olla kasumlik kultuur, mida istutada.
Toiduks kasvatatavad taimed, nagu riis, nisu ja köögiviljad, on üks põllukultuuride kasvatamise vorme. Samuti on võimalik kasvatada taimi, näiteks lutserni, mida kasutatakse loomade toitmiseks. Mõnes talus on põllukultuuride ja loomade kombinatsioon, mis kasutab kasvatatavaid põllukultuure oma kariloomade toitmiseks.
Kütuse, kiu, värvainete ja muude kaubanduslike toodetena võib kasvatada ka muid põllukultuure. Veel üks põllukultuuride kasvatamise vorm on katsepõllundus, milles kasutatakse uusi kultivare või kultuure, mida pole kaubanduslikul tasandil edukalt kasvatatud. Ülikool või uurimisasutus võib inimestele maksta nende põllukultuuride kasvatamise ja aruandluse eest.
Põllumajandus võib olla väga ettearvamatu. Ootamatud ilmastikunähtused võivad mõjutada saagikust antud aastal ning põllukultuuride turg võib samuti muutuda erinevate majanduslike tegurite mõjul. Inimesed, kes kasutavad põllukultuuride kasvatamist peamise sissetulekuallikana, püüavad tasakaalustada oma põllukultuure, et teenida igal aastal veidi kasumit, ning võib-olla peavad nad vaesematel aastatel kasutama ka laene ja toetusi. Saadaval on kindlustuspoliisid, et kaitsta inimesi selliste kahjude eest nagu raske ilmaga kahjustatud saak.
Mõnda põllukultuuri võib pidada riikliku julgeoleku ja stabiilsuse seisukohalt oluliseks, sest kodumaise allika olemasolu on oluline. Valitsused võivad subsideerida põllukultuuride kasvatamist ja kasutada muid stiimuleid, et julgustada põllumajandustootjaid tootlikuks jääma. See võib tagada toiduga varustatuse, suurendades võimalust, et kõigile on piisavalt toitu, ja see võib vähendada sõltuvust impordist.