Mis on politsei mäss?

Politseimäss on vägivaldne vastasseis tsiviilisikute ja politsei- või sõjaväelaste vahel. See termin on vastuoluline ja seda kipuvad kasutama peamiselt aktivistid, kes on mures politsei jõhkruse ning sõna- ja protestivabaduse pärast. Mõned märkimisväärsed ajaloolised sündmused, mida mõned inimesed võivad pidada politseirahutusteks, hõlmavad 1968. aasta USA demokraatide rahvuskonventsiooni, 1976. aasta Soweto ülestõusu Lõuna-Aafrika Vabariigis ja 2010. aasta Tai poliitilisi meeleavaldusi.

Mitmesugused sündmused võivad vallandada politsei mässu ja sageli ka kohapeal olevate inimeste narratiivid, mistõttu on raske kindlaks teha, miks sündmused vägivallatsevad. Mõnel juhul võivad meeleavaldajate muljumised või rahvahulgad korrakaitsjad häirida, mistõttu politsei kasutab olukorra kontrollimiseks jõudu. Protestijad võivad vastu hakata, tekitades ohtliku olukorra. Repressiivsetes riikides võivad politseijõud protestide ajal kasutada surmavat jõudu, põhjustades surmajuhtumeid ja raskeid vigastusi. Mõnel juhul viitavad tõendid sellele, et õiguskaitseorganite istutatud provokaatorid õhutavad vägivalda, kutsudes esile vägivaldse reaktsiooni ja politsei mässu.

Politseirahutusi iseloomustab tavaliselt tunglemine, mis muudab tsiviilisikute jaoks raskeks politsei korralduste, sealhulgas laiali hajutamise korralduste täitmise. Mõned politseitaktikad võivad soodustada kordonite loomist protestialade ümber, püüdes inimesed kinnisesse ruumi kinni. Isegi kui meeleavaldajad tahavad lahkuda, ei anna politsei teed, kuna nad ei taha sattuda kahe protestirea vahele. Politseinikud võivad politseimässus rahvahulga ohjeldamiseks kasutada selliseid meetmeid nagu veekahurid ja kummikuulid, ning olukorra üle kontrolli kaotamisel võtta kasutusele agressiivsemad meetmed, nagu pisargaas ja surmavad kuulid.

Rahutused ümbritsevad sageli sündmusi, mida nimetatakse politseirahutusteks. Tsiviilelanikkonna liikmed võivad väljendada pettumust ja viha poliitilise protsessi suhtes ning võivad olla eriti pahaks pandud õiguskaitseorganitele või sõjaväele. Kui inimesed on hiljutiste poliitiliste sündmuste tõttu juba ärevil, võivad ka rahumeelsed miitingud ja protestid muutuda rämpsuks, kus ohtliku olukorra ja mässu tekitamiseks on vaja vaid pisut survet.

Valitsused väldivad tavaliselt terminit “politsei mäss”, kuna see viitab valitsuse süüle, andes mõista, et sündmused on politsei, mitte protestijate süü. Protestijad ja kodanikuõiguste aktivistid võivad kasutada seda terminit, et kirjeldada olukordi, kus nende arvates käitusid politseinikud sobimatu jõuga või üritasid õhutada vägivalda, et edendada poliitilist tegevuskava, näiteks sundides ametnikke kehtestama protestitegevuse ohjeldamiseks liikumiskeelu.