Poliitiline tegevuskava on selline, kui teatud erakond, rühmitus või üksikisik on huvitatud eesmärgi edendamisest, võib-olla muude põhjuste arvelt. Mõnel juhul võib see põhjus olla isikliku kasu saamiseks, nagu poliitikute puhul, keda sageli süüdistatakse peamiste hääletusplokkide kaitsmises. Muudel juhtudel võib see olla idealistlikum põhjus, näiteks need, kes usuvad, et agressiivne keskkonnapoliitika on riigile ja planeedile kasulik.
Paljudel juhtudel vaadeldakse terminit poliitiline agenda negatiivses kontekstis. Sageli viitab see termin sellele, et keegi on keeldunud kuulamast enamikku elanikkonnast või vähemalt hääletavast ringkonnast ja liikunud edasi tegevusega, mida enamik heaks ei kiida. Poliitilise tegevuskava süüdistamine võib sageli hõlmata vandenõuteooriaid või muid oletusi, millel ei pruugi olla tegelikku alust.
Aastate jooksul on olnud mitmeid poliitilisi tegevuskavasid, mis on olnud selgelt eristatavad ja millest räägitud. President John F. Kennedyl oli poliitiline tegevuskava, mille eesmärk oli taastada Ameerika kosmoses paremus, ja ta lubas panna inimese Kuule. President George W. Bush püüdis võtta terrorismi vastu karmi positsiooni. Tervishoiureform oli president Barack Obama üks peamisi rõhuasetusi. Kõigil neil juhtudel on kriitikud väitnud, et nende tegevuskavade valimisel olid varjatud põhjused.
Kui rühm või üksikisik suudab poliitilise tegevuskava läbi suruda, võib neil siiski olla vaja tegeleda selle olukorra tagajärgedega. Kõik poliitilised tegevuskavad ei osutu ebapopulaarseks. Paljud USA-s võtsid 1960. aastatel mehe Kuule panemise omaks, isegi ajal, mil Vietnami sõda ja muud sotsiaalsed probleemid ähvardasid riigi lõhki rebida. Päevakorda suruva poliitiku edasise edu määrab sageli see, kuidas päevakorda võetakse.
Poliitilise tegevuskava läbimiseks peab sageli juhtuma mitu asja. Esiteks peab päevakorra esitaja põhjendama, miks seda vaja on. Seejärel peab ta koguma selle jaoks teistelt parajal määral toetust. Lõpuks peab ta avalike suhete ja hariduskampaania abil valijatele selgitama, miks muudatus peab toimuma. Kuigi poliitik ei pruugi poliitilise tegevuskava läbimiseks laiapõhjalist toetust vajada, siis mida rohkem toetust, seda vähem poliitilist kapitali peab ta protsessi kulutama.