Polaarkeha, mida mõnikord nimetatakse polaarseks rakuks, on rakk, mida leidub nii imetajate kui ka taimede munarakkudes. See on oogeneesi ja meioosi loomuliku rakkude jagunemisprotsessi kõrvalsaadus. Oogenees on protsess, mille käigus tekivad munarakud, ja meioos on rakkude jagunemine ovulatsiooni ajal, mil munarakk vabaneb munajuhadesse, ja täiendav jagunemine vahetult pärast viljastamist. Imetajatel ei ole see funktsionaalne paljunemisrakk ja see laguneb teatud aja möödudes, kuid taimedes täidab polaarkeha omaette funktsiooni tekkiva järglase arengus.
Meioosi ajal jagatakse kromosoomide arv sugurakkudes pooleks, et toota sugurakke ehk sugurakke. Kui naise sugurakk ehk munarakk ühineb mehe suguraku ehk spermaga, taastub õige täisarv kromosoome. Polaarkeha on areneva naiseraku teine pool, sisaldades samuti poole vajalikust arvust kromosoome. Samas ei sisalda see piisavalt tsütoplasmat, et toimida täisväärtusliku sugurakuna, sest meioosi käigus jaotub tsütoplasma tsütokineesiks nimetatava protsessi käigus munarakku. Mitoosi korral, protsess, mis viib kahe eraldi keharakuni, millel on täielik kromosoomide komplekt, jagab tsütokinees tsütoplasma ühtlaselt.
Taimedel hõlmab viljastamisprotsess nii munarakku kui ka polaarkehasid. Kui munarakk viljastatakse taime isassugurakuga, viljastatakse ka polaarkehad teise isasrakuga. Seejärel arenevad nad mitte taimeks, vaid endospermiks, rakustruktuuriks, mis toodab kasvavale taimerakule toitaineid. Endosperm mitte ainult ei aita toita kasvavat taime, vaid muudab seemned ja terad ka teistele loomadele, sealhulgas inimestele, söömiseks väga toitvaks.
On väidetud, et midagi sarnast võib juhtuda ka imetajatel, kui kaks spermat viljastavad nii munaraku kui ka polaarkeha. Seda teoreetilist sündmust nimetatakse polaarkehade mestimiseks. Mõned teadlased usuvad, et selle protsessiga on võimalik toota elujõulisi kaksikuid, kuid teised usuvad, et polaarkeha, millel puudub piisav tsütoplasma, ei suudaks korralikult areneda. Kui mestimine oleks võimalik, ei oleks saadud järglased identsed kaksikud, sest nad jagaksid ema geene, kuid kannaksid teoreetiliselt kahe erineva sperma geneetilist materjali.