Põhja-Ameerika vabakaubandusleping, tuntud ka kui NAFTA, on suur leping, mis reguleerib Kanada, Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahelisi kaubandusseadusi. 1994. aastal loodud lepingu eesmärk oli suurendada vabakaubandust, mis toob kaasa tulusamad turud ja laiema kaubavaliku kõigis kolmes riigis. Algusest peale vastuoluline Põhja-Ameerika vabakaubandusleping on endiselt märkimisväärse poliitilise ja majandusliku arutelu teema.
Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu üheks oluliseks pikaajaliseks eesmärgiks oli imporditollimaksude kaotamine kolme riigi vahel. Lepingu põhifilosoofia kohaselt võimaldaks tariifide kaotamine kaupu importida ja eksportida madalamate kuludega, muutes igal kolmel turul kättesaadavaks laiema kaubavaliku. Põhja-Ameerika vabakaubanduslepinguga ei kaotatud kohe kõiki tariife; mõne kauba puhul lubati selle asemel tariifide järkjärguline kaotamine kümne- kuni viieteistkümne aasta jooksul.
Põhja-Ameerika vabakaubandusleping ei olnud esimene dokument, mille eesmärk oli suurendada Põhja-Ameerika riikide vahelist kaubavahetust. 1980. aastatel jõudsid Ameerika Ühendriigid ja Kanada kahe riigi vaheliste impordi- ja ekspordiseaduste osas sarnasele kokkuleppele. NAFTA loodi pärast USA ja Mehhiko vahelisi läbirääkimisi sarnase kaubanduslepingu sõlmimiseks; oma huvide kaitsmiseks nõudis Kanada nendesse läbirääkimistesse kaasamist, tekitades vajaduse kolme riigi pakti järele.
NAFTA ja selle mõju igale riigile ümbritsevad erinevad vaidlused. Kanadas väidavad kriitikud, et lepingu teatud punktid kujutavad endast võimalikku ohtu Kanada keskkonnale, eriti mis puudutab veeallikate müüki Ameerika Ühendriikidesse. Mõned eksperdid väidavad, et Põhja-Ameerika vabakaubandusleping on Mehhiko põllumajandussüsteemi laastanud, kuna USA põllumajandustoetused ja kõrgemad palgad ajavad Mehhiko põllumehed USA-sse tööd otsima.
Võimalik, et suurim kriitika NAFTA suhtes on allhanke küsimus. USA-s ja Kanadas on mitmeid seadusi ja eeskirju, mis tagavad ohutusstandardid ja õiglased palgad. Mehhikos on nendes valdkondades vähem seadusi, mistõttu on Ameerika ettevõtetel kasumlik viia oma äri Mehhikosse, kus maa ja töötajad on palju odavamad. Ametiühingud ja keskkonnarühmad nõuavad sageli NAFTA läbivaatamist või eemaldamist kõige visamalt, kuna paljud usuvad, et see võib põhjustada toodete kvaliteedi ja ohutuse langust ning Ameerika ja Kanada töötajate töökohtade kaotust.
Kuigi NAFTA-d peetakse harva edukaks, usuvad mõned eksperdid, et see on elav dokument, mida saab muudatuste ja muudatustega muuta ja täiustada. Alates selle ametlikust loomisest 1994. aastal on Põhja-Ameerika vabakaubandusleping läbinud kaks muudatust, mis viitab sellele, et poliitika on aja jooksul jätkuvalt vormitav. Olenemata sellest, kas nad on armastatud või põlatud, nõustuvad paljud majandusteadlased, et Põhja-Ameerika vabakaubandusleping on üks tähtsamaid ja mõjukamaid kaubanduslepinguid, mis eales loodud.
SmartAsset.