Põhiseaduse advokaat on advokaat, kes esitab hagi põhiseadusele vastavuse küsimuses. Põhiseaduslikud advokaadid tegutsevad igas riigis, kus põhiseadus on riigi põhiseadus. See tähendab, et näiteks Kanadas ja USA-s on põhiseadusjuriste, kuid mitte Suurbritannias, kus ametlikku kirjalikku põhiseadust pole.
Kui põhiseadus on olemas, on see maa kõrgeim seadus. Põhiseadus võib eksisteerida osariigi või föderaalsel tasandil. See tähendab näiteks, et Ameerika Ühendriikide põhiseadus juhib kogu USA-d. Iga osariik on Ameerika Ühendriikide kontrolli all, kuid võib kirjutada ka oma põhiseaduse, mis selles osariigis kehtib.
Kuna põhiseadus on maa kõrgeim seadus, ei tohi kõik muud seadused ja reeglid põhiseadust rikkuda; see tähendab, et need ei saa olla põhiseadusega vastuolus. Kui seadusandja võtab vastu seaduse, mis võib rikkuda põhiseaduses sisalduvaid põhimõtteid, võivad hagejad, keda see seadus mõjutab, kohtusse kaevata. Juhtumiga tegeleks põhiseadusprokurör.
Põhiseaduse advokaat tegeleks ka kohtuvaidlustega, mis tulenevad hageja veendumusest, et tema põhiseaduslikke õigusi on rikutud. Näiteks kui hageja arvab, et ta on ebaõiglaselt vahistatud protesti eest, rikkudes tema põhiseaduslikku õigust sõnavabadusele, palkab see hageja põhiseadusliku juristi, et kaebab kohtusse politsei või isiku, kes ta vahistas.
Föderaalsest põhiseadusest tulenevad kohtuasjad esitatakse tavaliselt föderaalkohtusse. Kui küsimus tekitab erilist huvi ja kas hageja või kostja kaebab edasi, võib asi minna Riigikohtusse. Näiteks kui Ameerika Ühendriikides kaebas hageja kooli kohtusse, väites, et sõnade “Jumala all” esinemine truudusetõotuses rikub tema põhiseaduslikku õigust usuvabadusele, esindas seda hagejat põhiseaduslik advokaat.
Põhiseadusjuristidel on oluline roll riigi vabaduste kaitsmisel. Võimude lahususe ja kohtualluvuse reeglite kohaselt ei saa kohtud juhtumit arutada, välja arvatud juhul, kui tegemist on tegeliku vaidlusega. Teisisõnu, kohus ei saa lihtsalt öelda, et nende arvates on seadus põhiseadusega vastuolus; hageja peab kohtusse kaevama ja seaduse vaidlustama ning seejärel saab kohus teha otsuse, kas seadus rikub põhiseaduslikke õigusi või mitte.
Kui põhiseaduse kaitsja esindab hagejat ja annab asja kohtusse, on kohtul võimalus teha otsus seaduse üle. Kui seadus on põhiseadusega vastuolus, tühistatakse see kehtetuks. See annab olulise kontrolli seadusandliku haru võimu üle.