Põhivõlad on kommertspaberid, mida kasutatakse lühiajaliste võlainstrumentidena, mille on emiteerinud suured ettevõtted, mida peetakse stabiilseks ja krediidivõimeliseks. Pangad on sageli nende instrumentide saajad. Põhipanga kõrge kvaliteedi tõttu peavad rahahaldurid neid sageli ideaalseks, kui on vaja koguväärtust üles- või allapoole korrigeerida, teenides samas tulu ühe kalendriaasta või vähema aja jooksul.
Põhivõlakirjade tähtajad tekitavad tavaliselt intressimakseid, mis on kooskõlas Londoni pankadevahelise pakkumise intressimääraga ehk LIBORiga. See määr on standardne viitemäär, mida kasutatakse Ühendkuningriigis ja paljudes teistes riikides erinevate laenuasutuste vahel võetavate intressimäärade standardina. Mõnel juhul võib põhivõlakirju väljastav (majandus)üksus kasutada võlakirjade omanikule makstava intressi suuruse määramisel standardina mõnda muud tüüpi indeksit. Kui võlakirjad tehakse potentsiaalsetele ostjatele kättesaadavaks, määrab emitent tavaliselt indeksi, mida kasutatakse intressimaksete arvutamisel.
Üldiselt on põhivõlakirjad võlainstrumendid, mis hõlmavad tohutuid rahasummasid. Näiteks USA-s Federal Farm Credit Bank pakutavate põhitähtede minimaalne nimiväärtus on vähemalt 25 miljonit USA dollarit (USD). Sarnased asutused üle maailma annavad välja rahatähti, mis jäävad ligikaudu samasse vahemikku. Kuna võlainstrumendid on reeglina struktureeritud lühiajalise investeeringuna, on aasta jooksul võimalik realiseerida märkimisväärne tootlus. See kehtib eriti juhul, kui kehtivad intressimäärad on võlakirju omavale ettevõttele eriti soodsad.
Rahahaldurid on tihtipeale vastuvõtlikud põhitähtedele mitmel põhjusel. Üks levinud eelis, mida juhid seda tüüpi investeeringutega seostavad, on see, et võlakirjadega seotud rahaturuinstrumentide ostu-müügitegevust on võimalik lihtsamini kontrollida. Rahahaldur võib seada piiranguid nende instrumentide ostmise või müügi sagedusele. See on eelis, mis aitab halduril oma huve tõhusamalt kaitsta. Teine eelis, mida paljud juhid peavad ahvatlevaks, on nende võime iga päev investeeringu koguväärtust korrigeerida. See kohandamine võib hõlmata suurendamist või vähendamist, olenevalt sellest, milline tegevus annab tõenäolisemalt soovitud efekti.