Arvutusmaailmas mõistetakse põhimälu all programmide adresseeritavat mälu, mis sisaldab täitmisfaile ja andmeid, mis on vajalikud erinevate süsteemide ja programmide käivitamiseks ja käitamiseks. Põhimälu, mida sagedamini nimetatakse esmaseks mäluks või mäluks, liidestub otse CPU-ga, mis loeb käivitatavate failidega seotud juhiseid ja täidab andmete töötlemiseks vajalikke ülesandeid. Kõik kõvakettale salvestatud programmide tõhusaks toimimiseks vajalikud andmed säilitatakse põhimälus.
Enamikul juhtudel suhtlevad põhimälu ja CPU läbi nn esikülje siini. Seda tüüpi siinid koosneb tegelikult kahest spetsiaalsest siinist, mis aitavad lugeda nii andmeid kui ka põhimälus olevaid aadresse. Esikülje siini ekstraktib programmide käitamiseks vajalikud juhised ja annab protsessorile kõvakettal käivitatavate failide asukoha või aadressi. Seejärel saab protsessor ise andmeid lugeda ja kirjutada ning alustada vajalike toimingute käivitamist.
Oluline on märkida, et enamikul juhtudel peetakse tänapäeval põhimälu muutlikuks. See tähendab, et muutmälu tühjendatakse käivitamisel. Selle probleemi lahendamiseks kasutavad paljud süsteemid arvuti tõhusaks alglaadimiseks püsivat põhimälu või salvestuskomponenti, näiteks BIOS-i. Bootstrapping tähendab lihtsalt suurema programmi lugemist teisest mälust ja selle laadimist põhi- või põhimällu RAM-i. Sealt saavad siinid alustada suhtlust CPU-ga ja lõpetada käivitusjada.
Käimasoleva protsessi osana loeb põhimälu pidevalt andmeid ja indekseerib neid, kirjutades need tõhusalt ümber edaspidiseks kasutamiseks. Selline pidev suhtlemine aitab hoida andmeid värskena ja takistab andmete kadumist põhimälust erinevate arvutisüsteemis töötavate funktsioonide ja programmide kasutamise ajal.