Suurlause on terviklikku ideed väljendav täiskeeleühik, mis sisaldab subjekti ja predikaati, mis annab selle kohta lisateavet. Enamik terviklikke lauseid on suured ning neid saab analüüsida ja jaotada nendes kasutatava struktuuri ja grammatika diagrammi abil. Põhilause võib olla nii lihtne nagu “Kass jooksis kiiresti”, mis sisaldab nii subjekti kui ka predikaati, või keerulisem väljend, näiteks “Aeglaselt kõndides koperdas mees autost ja istus kiiresti mahalangenud puu kõrvale.” Seevastu kõrvallause ei sisalda nii subjekti kui ka predikaati ning seda ei ole lihtne diagrammi abil analüüsida.
Peamine erinevus väiksema ja suurema lause vahel seisneb selles, kui täielikult see väljendab ideed iga nõutava elemendi kaasamise kaudu. Kui enamik inimesi viitab “täielikule lausele”, viitavad nad sellele, mis on oluline. See koosneb kahest elemendist: subjektist, millest lause räägib, ja predikaadist, mis annab lisateavet. Need kaks komponenti loovad suuremas lauses tervikliku idee, mida saab seejärel lausediagrammi abil analüüsida ja jaotada, et määrata selle koostamisel kasutatud grammatilised tükid.
Näiteks lühikeses suuremas lauses “Kass on hall” on subjekt, mis koosneb nimisõnafraasist “kass”. See nimisõnafraas koosneb määrajast kindla artikli kujul “the” ja nimisõna “kass”. Ülejäänud põhilause “on hall” on predikaat ja kirjeldab subjekti. “On” toimib sel juhul linkiva tegusõnana ja ühendab subjekti subjekti komplimendiga, milleks on omadussõna “hall”.
Kui seda analüüsi saab teha, on see peamine lause, kuna see sisaldab kõiki vajalikke elemente. Keerulisem näide oleks lause nagu “Mees viskas palli oma pojale, kes püüdis selle kukkudes kinni.” See sisaldab ikkagi subjekti, milleks on “mees” ja kõik muu selles on predikaat. Sel juhul on predikaat üsna keerulisem ja sisaldab sõltuvat lauset, mis nõuab ülejäänud lause mõistmist, “kes tabas selle kukkudes”.
Minoorne lause seevastu ei sisalda subjekti ja predikaati, kuid väljendab siiski terviklikku mõtet. Seda tüüpi lauseid leidub sageli tavalistes väljendites. Teatud fraasi korduv kasutamine annab sellele sageli tähenduse, mis võimaldab teistel öeldut mõista, isegi kui lause ise ei tundu olemuselt täielik.
Selle näiteks on fraas “Mida rohkem, seda uhkem”, milles pole konkreetset teemat märgitud ja ilma kontekstita on see sisuliselt mõttetu. Seda tüüpi molllauseid ei saa diagrammiliselt kujutada, kuna sellel puuduvad põhielemendid, millele see isegi vihjata ei anna. Tervitused ja muud tüüpi väljendid on sageli tühised, sealhulgas “Tere” ja “Good bye” täislausetena.