Poevarguste seadus on õigusnorm, mis reguleerib jaemüügiettevõtete vastu suunatud varguste kuritegusid. Need seadused erinevad kohati, nagu ka karistused, mida kohaldatakse, kui isik on kuriteos süüdi mõistetud. Paljudes kohtades peetakse poevargusi väikeseks või väiksemaks kuriteoks ja sellega võivad kaasneda kergemad karistused kui muud liiki vargused.
Inimene võib poest varastada, toppides oma taskutesse või sokkidesse jaemüügikaupu, mis ei kuulu talle. Mõned inimesed panevad esemed kottidesse või rahakottidesse, teised aga vahetavad poe garderoobis riided, mis neile ei kuulu, ja jalutavad need seljas välja. Paljudes kohtades pole vahet, kuidas inimene varastatud kaubaga poest lahkub ja millise konkreetse asja ta on varastanud. Kui ta on poest kaupa võtnud, nimetatakse seda tegu tavaliselt poevarguseks. Siiski on kohti, kus seda kuritegu ei nimetata poevarguseks, kui inimene ei varja kõike, mida ta poest välja viib.
Huvitaval kombel võib jurisdiktsiooni poevarguste seadus hõlmata ka esemeid, mille eest isik on tasunud. Näiteks kui inimene vahetab hinnasilti, et osta kaup madalama hinnaga, võib seda pidada poevarguseks. Isikule võidakse esitada süüdistus poevarguses ostukärude varguse või raha tagasisaamise eest. Paljudes kohtades võidakse inimene poevarguse eest vahi alla võtta ka siis, kui ta tegelikult esemega poest ei lahku; seda kuritegu võib nimetada poevarguse kavatsuseks.
Paljudes kohtades peetakse poevargust kergeks süüteoks. Näiteks USA-s peetakse seda sageli väärteoks, mis on vähem tõsine kuriteoliik. Ühendkuningriigis võib seda nimetada summaarseks süüteoks, mis on teine nimetus väiksemale kuriteoliigile.
Kuna poevargusi peetakse tavaliselt väiksemaks süüteotüübiks, ei lähe paljud inimesed selle eest vangi. Nad võivad siiski viibida mõnda aega vangikongis, oodates oma võimalust kohtuniku või kohtuniku ette astuda. See sõltub sellest, kus isik vahistati. Kui inimene mõistetakse süüdi poevarguses, võidakse teda karistada rahatrahvi, üldkasuliku töö või isegi tingimisi vanglakaristusega. Mõnes jurisdiktsioonis kehtib poevarguste seadus, mis tähendab vanglakaristust ainult rasketel juhtudel või kui isik on korduvalt toime pannud sama kuriteo.
Sageli saavad need, kes on süüdi mõistetud jurisdiktsiooni poevarguste seaduse rikkumises, lisaks kohtu kohaldatavatele karistustele ka karistusregistri. See võib tekitada piinlikkust, kui isikule kunagi tehakse taustakontrolli. See ei pruugi aga takistada tal tööle asumast, kuna paljud tööandjad on väärtegude pärast vähem mures kui kuriteod, mis on raskemad kuriteod ja millega kaasnevad rangemad karistused.