Pneumotsefaalia on seisund, mille korral koljus on gaas. Seda seisundit võivad põhjustada mitmed asjad ja see võib olla neuroloogiline hädaolukord pingelise pneumotsefaalia korral, mille puhul õhk võib sattuda koljusse, kuid sellel puudub väljalaskeava. Ravi võib vajada neurokirurgi teenuseid ja patsiendil on sageli muid neuroloogilisi probleeme, mis võivad nõuda haiglas viibimist statsionaarseks raviks ja jälgimiseks.
Väga harvadel juhtudel tekib see seisund spontaanselt. Sagedamini tekib see seisund koljuoperatsiooni tüsistuste tagajärjel. Kirurgilised protseduurid, nagu neurokirurgia kui ka näokirurgia, võivad mõlemad viia õhu sisenemiseni koljusse. Inimestel, kes on kogenud läbitungivat peatraumat, võib tekkida ka pneumotsefaalia ja neil võib olla ka tserebrospinaalvedeliku (CSF) leke. Mõnedel patsientidel on sukeldumist seostatud ka pneumotsefaaliga.
Selle seisundi diagnoosimine võib mõnikord olla keeruline. Patsiendil on sageli peavalu ja neil võivad olla ka neuroloogilised sümptomid, mis on seotud õhu kogunemisest tingitud survega ajule. Kui arst teeb kindlaks, et tegemist on tõelise neuroloogilise probleemiga ja tellib aju ja kolju meditsiinilise pildiuuringu, on koljuõõnes nähtav õhk ja aju kuju võib tunduda moonutatud.
Pneumotsefaalia ravivõimalused on erinevad. Mõnel juhul laheneb seisund ise, jälgides hoolikalt. Teisi patsiente võib ravida voodirežiimiga selili ja hapniku sissehingamist. Neid patsiente jälgivad tavaliselt kvalifitseeritud õendustöötajad, kes kontrollivad tekkivate neuroloogiliste tüsistuste tunnuseid. Mõne patsiendi jaoks on võimalik ka operatsioon, kui nende seisund ei paista õigeaegselt lahenevat.
Muret tekitavad neuroloogilised vigastused. Kui keegi kogeb peatraumat, on soovitatav saada hinnang neuroloogilt, kes saab kontrollida aju- ja seljaajukahjustuse tunnuseid. Inimesed, kellel tekivad pärast kukkumist või lööki pähe peavalu, tuleb viivitamatult arstiabile viia, kui nad pole juba arsti juures käinud. Samuti on oluline olla tähelepanelik arsti kirjeldatud tüsistuste sümptomite suhtes, et kojusõiduks lubatud patsient saaks olukorra halvenemise korral tagasi haiglasse tuua.