Mis on pleuraõõs?

Pleuraõõs on piirkond, mis ümbritseb kopsu. Iga kops on isoleeritud pleuraõõnes, kusjuures kopsud moodustuvad loote arengu ajal õõnsuse sees. See kehasisene ruum moodustub parietaalse ja vistseraalse pleura vahel, mis ääristavad kopse ja kehaõõnde. See annab ruumi kopsudele laienemiseks ja kokkutõmbumiseks ning on loodud selleks, et hõlbustada kopsude õhkutõmbumist pärast tühjenemist. Kui probleemid tekivad pleuraõõnes, võivad inimestel tekkida hingamisraskused.

Seda struktuuri tuntakse ka kui pleura ruumi või pleura membraani. Tervetel inimestel on see täidetud väikese koguse vedelikuga, mis toimib määrdeainena. Kui kopsud paisuvad, laseb määrdeaine pleural ilma takistuseta libiseda, et kopsud saaksid laieneda, ja nende tühjenemisel vähendab see hõõrdumist pleuraõõnes, nii et kopsud tühjenevad sujuvalt. Nagu teisedki kehavedelikud, tsirkuleerib pleuravedelik pidevalt, keha toodab pidevalt vedelikku juurde, samas kui liigne vana vedelik kantakse minema.

Üks pleuraõõnes tekkida võiv probleem on mesotelioom, teatud tüüpi vähk, mis ründab pleuraõõnes leiduvaid kudesid. Inimestel tekib see vähk kõige sagedamini kokkupuutel asbestiga, mis ärritab kopse ja aitab kaasa kasvajate võimalikule arengule. Need kasvajad võivad levida kiiresti ja neid on raske edukalt likvideerida, eriti kui vähk tabatakse hilja.

Teine probleem, mis võib juhtuda, on pleuraefusioon, mille korral pleuraõõnde koguneb liiga palju vedelikku, mis raskendab hingamist. Seda seisundit seostatakse sageli krooniliste haigusseisunditega, nagu kongestiivne südamepuudulikkus. Patsientidel võib tekkida ka pneumotooraks, mille puhul pleura ruum täitub õhuga, tavaliselt trauma tagajärjel. Oluline on märkida, et kuna pleuraõõned on eraldi, võib probleem tekkida ühel, teisel mitte.

Rindkere meditsiinilised kujutlusuuringud võivad paljastada selle anatoomilise struktuuri ja anda teavet ka probleemide või rikete kohta. Näiteks inimesel, kellel on pleuraefusioon või pneumotooraks, on röntgenpildil näha vedeliku- või õhutasku. Rohkem andmete kogumiseks, sealhulgas läbilõikevaateid, mis võimaldavad kopsude pildistamist erinevate nurkade alt, saab kasutada muid kujutisi, näiteks MRI-d. Need vaated võivad olla kasulikud kopsuprobleemi ulatuse kindlaksmääramiseks.