Kile, mida nimetatakse ka toidukileks või kilepakendiks, on õhuke plastkile, mida kasutatakse peamiselt toiduainete katmiseks, et hoida neid värskena. Selle leiutas 1953. aastal teadlane, kes üritas luua oma autole paksu plastkatet. Glad Wrap ja Saran™ Wrap on kaks kõige tuntumat kaubamärki kogu maailmas ja neid kasutatakse sageli üldnimetustena. Turul esimene plastikümbris valmistati polüvinülideenkloriidist (PVC), kaubanduslikult tuntud kui Saran, kuigi tänapäeval on paljud kaubamärgid – sealhulgas Saran™ Wrap – valmistatud madala tihedusega polüetüleenist (LDPE).
Üks kile kasutamise eeliseid on see, et tavaliselt moodustab see enda või anuma külge klammerdudes tihendi ilma liimi kasutamata. Tavaliselt on see rullis, mis on pakendatud lõikeservaga karpi, kuigi saadaval võib olla ka perforeeritud sorte.
PVC-d kasutati algselt kilepakendiks, kuna sellel on madal hapniku-, veeauru- ning maitse- ja aroomimolekulide läbilaskvus. Viimastel aastatel on olnud muret PVC toksilisuse ja selle kalduvuse pärast leostuda toiduainetesse kemikaale. LDPE on odavam ja lihtsamini valmistatav kui PVC ning see võib olla majapidamises ohutum ja hõlpsamini taaskasutatav. Sellest hoolimata kasutatakse PVC-d endiselt laialdasemalt, eriti toitlustustööstuses, kuna see haakub paremini, on vähem hapnikku ja maitseid läbilaskev ning kaitseb paremini sügavkülma põlemise eest.
PVC ega LDPE ei kleepu iseenesest hästi, seetõttu tuleb kilele lisada muid polümeere, nagu polüisobuteen (PIB) või polüetüleen-vinüülatsetaat (EVA). Esimeses Austraalias turustatavas plastikpakendis Glad Wrap kasutati söödavat kummiliimi ja mõned uuemad tooted kasutavad sarnast tehnoloogiat. Näiteks Glad Press’n Sealil on söödava liimiga taskud, mis aktiveeruvad kile vajutamisel.