Plastikatse on igasugune plastiprooviga tehtud katse. Neid teste saab kasutada plasti tugevuse, painduvuse või vastupidavuse määramiseks ning neid kasutatakse sageli kvaliteedikontrolli mõõdikuna. Laborid, mis pakuvad plastiteste, kasutavad plastiku kvaliteedi määramiseks erinevaid masinaid ja tehnikaid.
Üks levinud plastitestide tüüp on test, kuidas plast erinevatel temperatuuridel vastu peab. Seda tüüpi katsete jaoks asetatakse plastiproov kambrisse, kus temperatuuri tõstetakse või langetatakse aeglaselt, kuid ühtlaselt. Insenerid jälgivad olenevalt katse spetsifikatsioonidest plasti kvaliteedi muutusi, nagu paisumine, purunemine, sulamine või kokkutõmbumine, ja märgivad üles temperatuuri, mille juures muutus toimus.
Plastikuid võib testida ka nende vastupidavuse osas stressi all. Ühes plastist testis, mis määrab vastupidavuse, kasutatakse masinat, mis painutab plastitükki, kuni see puruneb. Teist tüüpi katsetes võib plastmassitükki suruda tugevalt masina kahe külje vahele, kuni see pingega kokku surub või praguneb. Insenerid võivad kasutada ka masinat, mis lööb proovi, testides plasti võimet löögile vastu seista ja seda aeglustada. Seda tüüpi stressitestides kasutatavate jõudude uurimine annab inseneridele teavet selle kohta, kui tugev on plastiproov.
Mõned plastikud, mis on mõeldud kasutamiseks läätsedena, võivad läbida ka plastitesti, mis määrab, kuidas plast häirib seda läbivat valgust. Ühes sellises testis vaadatakse läbi proovi kindla lainepikkusega valgust ning võrreldakse valguse värvust ja kvaliteeti sama lainepikkuse valguse värvi ja kvaliteediga, mis ei ole läätsest läbi käinud. Hägusust või nähtava valguse hulka, mis murdub plastläätse läbimisel, võib samuti testida sarnase plastikatsega.
Plastide puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks erinevat tüüpi tingimustes, võib läbi viia ka ilmastikukatsed. Proovi saab testida, et näha, kui palju vett see imab või millisel temperatuuril see süttib. Masinat, mis jäljendab ilmastikumõjusid pika aja jooksul, võib kasutada plastilises testis, mis määrab, kuidas proov aja jooksul ja elementidega kokkupuutumisel vastu peab.